Paradoksaalne olukord. Põhja-Korea vastased sanktsioonid elavdasid sealset majandust

 (47)
Paradoksaalne olukord. Põhja-Korea vastased sanktsioonid elavdasid sealset majandust
Põhja-Koreas pole enam kivisöepuudust.Foto: Scanpix/ Reuters

Põhja-Korea jaoks on põlevkivi olnud peamiseks väliskaubandustulude allikaks. Kuid läinud aastal karmimalt täidetud rahvusvahelised sanktsioonid piirasid Põhja-Korea eksporti, kirjutab Reuters.

Kummalisel kombel mõjusid sanktsioonid majandusele hästi. Põhja-Korea on tuntud elektripuuduse tõttu. Ööpäevaringne elektrivarustus on seal midagi fantastika valdkonda kuuluvat. Kuid kuna sütt enam välismaale ei läinud, kasutati seda rohkem siseriiklikult elektritootmiseks, leidsid nii riigist välismaale ülejooksnud kui ka analüütikud.

„Minu allikad Põhja-Hamgyongi provintsis rääkisid, et läinud aastal oli keskmiselt ööpäevas 14-15 tundi elektrivarustust võrreldes 2017. aasta 8-10 tunniga ööpäevas,“ rääkis Põhja-Koreast varvast visanud Kim Young Hui, kes kaasaajal töötab Korea arengupanga ökonomistina.

Väga märgatav elektri kättesaadavuse kasv 2018. aastal aasta varasemaga võrreldes andis rohkem elektrit eluasemetele ja suurendas tehaste toodangut ja rongiliiklust, rääkis Kang Mi-jin. Ka tema lasti Põhja-Koreast jalga ja kirjutab nüüd veebilehel Daily NK Põhja-Koreast.

„Nagu Kim Jong Un ütles uusaastakõnes keskendub ta kodumaisele majandusele,“ märkis Kang Mi-jin. „Selle asemel, et leida söele teine ekspordikanal kasutavad nad seda siseriiklikult.“

Viimaste aastate usaldusväärse elektrivarustuse puudumine pani paljusid põhjakorealasi installeerima väikeseid päikesepaneele laadimaks mobiiltelefone ja valgustamaks oma kodusid.

Seotud lood:

Mitmed Põhja-Korea allikad rääkisid septembris Reutersile, et rohkem elektrit võimaldab muuta mõned Kimi kallimad projektid kasutuskõlblikuks. Näiteks hiljuti ehitatud pilvelõhkujad, kus sagedased elektrikatkestused muutsid liftide kasutuse kaootiliseks ja sundis inimesi treppe mööda käies läbima kümneid korruseid.

Üks regulaarselt Pyongyangi elanikega vestlev Reutersi allikas ütles, et boileritele söe ettetellimine pole enam vajalik kuna sütt on külluses.

„Inimesed pidid varakult tellima sütt, et boilerid ka külma ilmaga töötaks,“ rääkis üks allikas. „Umbes kaks kuud tuli sütt ette tellida. Kuid tänu ekspordi vähenemisele saavad nüüd põhjakorealased osta sütt siis kui nad tahavad.“

Pool Põhja-Korea elektrienergiast tuleb seitsmest söel töötavast elektrijaamast ja ühest naftal töötavast elektrijaamast. Ülejäänu tuleb hüdroelektrijaamadest. Paljud aastakümnete vanused söeelektrijaamad on ehitatud Nõukogude Liidu ja Hiina poolt.

2017. aastal vähenes Põhja-Korea söeeksport Hiina 4,83 miljoni tonnini. Veel 2016. aastal läks sinna enam kui 20 miljonit tonni sütt, selgub Hiina andmetest. 2018. aasta jaanuarist märtsini ei importinud Hiina üldse Põhja-Korea kivisütt.

Põhja-Korea on püüdnud edutult smuugeldada sanktsioone eirates kivisütt Hiina ja Lõuna-Koreasse.

„Tänapäeval pole söe smuugeldamine Hiina enam lihtne,“ ütles Põhja-Korea uurimisinstituudi juht Choi Kyung-soo. „Altkäemaksud Hiina kauplejatele on muutnud liiga kalliks.“

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare