Paras peavalu. Uus halduskorraldus toob kaasa päris olulisi muudatusi. Riigil kulub pirakas ports raha

Eestimaa ärkas möödunud esmaspäeval oluliselt teistsugusesse riiki. Meile jäi alles 64 valda ja 15 linna. Muutuvad küla- ja asukohanimed, maakonnapiirid ja palju muud. Sadade tuhandete inimeste aadressid saavad ka uue kuju. Kõik see peab kajastuma nii veebis kui reaalses elus. Riik on selleks ette näinud teatud summad. Vabatahtlikult liitunud on paremas seisus, aga hätta ei jäeta ka sundliidetuid. Omaette ooper on liikusmärkidega toimuv. Nende vahetamine ja ümber tõstmine on kohalike omavalitsuste rida. Vähemalt mõnda aega ei lähe aga sildid ja viidad uue reaalsusega kokku.

Kohalikele omavalitsustele, kes ühinevad vabatahtlikult, makstakse ühinemistoetuseks 150 000 eurot kuni 800 000 eurot olenevalt ühineja ja moodustatava üksuse elanike arvust. Kui ühinenud kohaliku omavalitsuse elanike arv ületab 11 000 või moodustus maakonnasuuruse omavalitsus, makstakse täiendavalt toetust 500 000 eurot. Ühinemistoetusest vähemalt üks neljandik kantakse ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele üle hiljemalt 2017. aasta lõpuks, pool toetusest 2018. aasta esimesel poolaastal ning ülejäänud summa hiljemalt 2019. aasta esimeses kvartalis.

Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemise korral hüvitatakse kaasnevad kulud. Riigieelarves prognoositi 22 omavalitsuse loomine 54 üksuse sundliitmisega ja sellega seonduv kulu on kokku 1,2 miljonit eurot. Hüvitatakse kulutusi koondamiste läbiviimiseks, IT süsteemide ühendamiseks, siltide, nimetuste välja vahetamiseks, uute planeeringute teostamiseks jms.

Kohalike omavalitsuste ühinemist toetatakse aastatel 2017-2019 prognoositavas kogusummas 65 miljonit eurot.

„Antud haldusreformi kulud on ajutised, suuremamahulised ning pikas perspektiivis tulu tootvad," on riigieelarve seletuskirjas öeldud.

Mis saab sildi- ja kohaviitade teemast?

Haldusreformiga kaasneb paras segadus ka meie teede ääres. Väga paljud sildid ja viidad tuleb välja vahetada või ümber tõsta. Osa sellest kulust langeb omavalitsustele, maanteeamet peab aga omalt poolt tagama, et viitade süsteem toimiks ehk oleks järjepidev.

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Kersten Kattai ütleb, et senise praktika kohaselt paigaldavad omavalitsuse halduspiire tähistavaid märke kohalikud omavalitsused oma vahenditega. Viitade ja siltide paigaldamise kulud saavad omavalitsused katta ühinemistoetusest.

„Valitsuse algatusel ühendatud omavalitsused saavad esitada siltide ja viitade katmise kulude riigieelarvest hüvitamiseks taotluse pärast uue valla moodustamist riigihalduse ministri määruse alusel. Maanteeamet tegeleb liikluse korraldamiseks vajalike kohanime tähiste paigaldusega sellises ulatuses, et oleks tagatud ristmikel kasutatavate viitade süsteemi toimivus ehk teekonnal sihtpunkti oleks viitamine järjepidev," selgitas Kattai.

Liiklusmärkide paigaldamised ja olemasolevate kohanimetähiste ümbertõstmised tuleb eelnevalt kooskõlastada maanteeametiga ja taotleda selleks vastav luba. Veel ei ole teada, millal võiks kogu sildimajandus paika saada.

Maanteemuuseum on avaldanud soovi saada iga endise KOVi üks silt oma kollektsiooni. Ülejäänute kasutamise otsustavad kohalikud omavalitused ise.