Analüüsides Eesti kinnisvaraturu viimaste aastate arengut, on selgelt näha, et jõulud mõjutavad kinnisvaraturgu enam kui näiteks suvine puhkuste aeg.  Seda on hästi näha ka Eesti Panga koostatud eluasemelaenude statistikast.

Ma rõhutan, et jutt käib siiski vaid kasvutempo pidurdumisest – väljastatud eluasemelaenude kogumaht on alati stabiilselt tõusnud ning tagasilööke pole  praegu oodata.

Seevastu aasta lõpp, november-detsember, on olnud kogu aeg aktiivne. Maaklerite muljeid kuulates võib arvata, et ka tänavune aasta pole erand.

Pindi Kinnisvara maaklerite hinnangul on mahtude koomale tõmbumisel jaanuaris-veebruaris mitu põhjust. Esiteks on turul tavapärasest vähem pakkumisi, sest enamasti ei plaani arendajad müügiga kohe aasta alguses pihta hakata.

Turul on ka vähem kliente. Pime talveaeg ei soosi koduotsingu alustamist, see lükatakse rohkem kevadesse. Paljud inimesed lakuvad ka pärast suurt jõuluostlemist haavu ja proovivad finantsasjadega taas järje peale saada.

Ostjate huvi jahenemine võib tuua aasta alguses kaasa mõningase hinnakorrektsiooni. Näiteks tänavu jaanuaris-veebruaris langesid Tallinna magalarajoonide korterite enne võimsalt tõusnud hinnad kuni 20 protsenti.

Kevadsuvel tõusid hinnad oma varasemale tasemele tagasi.

Prognoosin, et tuleva aasta jaanuaris-veebruaris võib midagi sarnast toimuda maade ja eramutega, sest just nendes turusegmentides on tänavu toimunud kõige kiirem tõus, mis ulatub kohati üle 100 protsendi. Aasta esimestel kuudel väheneb kindlasti maade ja majade pakkumine, mis mõjub tasakaalustavalt. Kinnisvaraarendajad plaanivad eramute müügi alguse enamasti varakevadesse.

Eestis on palju juttu kinnisvaramullist ja selle lõhkemisest. Soovitan uue aasta algusega kaasnevast kergest hinnakorrektsioonist mitte ärevusse sattuda – tibusid tasub lugeda alles suvel.