“Finantsvaradelt teenitavate intresside maksustamisel võiks lähtuda põhimõttest, et eraisikute poolt sarnastelt finantstoodetelt teenitav tulu oleks maksustatud samadel põhimõtetel,” kinnitas Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs.

Väärtpaberitelt ning ka investeerimishoiuselt saadavalt tulult tuleb tulumaksu tasuda.

Hoiustele makstavad intressid on täna Eestis madalad.
Eesti panga andmetel oli residentidest kodumajapidamiste hoiuste maht novembri lõpus 5,3 miljardit eurot. Eeldades, et see summa oleks hoiustatud 12 kuuks ning intressi makstakse välja perioodi lõpus, siis Swedbankis makstavat 0,36% intressimäära arvestades oleks intressisumma kokku 19,1 miljonit eurot. Tulumaksu tuleks sellelt kokku tasuda 3,8 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov tõdes, et maksuvabastuse kaotamist võib kaaluda, aga intressisummade suurust arvestades ei tundu see hetkel prioriteetne küsimus olevat. Tema sõnul ei ole ka välistatud, et kõikide intresside maksustamine tooks pankadele ja maksuhaldurile ebamõistlikult suure halduskoormuse ehk tööd oleks sellega lihtsalt liiga palju. „Seega tuleb vajadusel otsida muid lahendusi, näiteks maksustada saadud intresse alates teatud piirmäärast," märkis Jegorov.

Swedbanki Investeerimise ja kindlustuste tugiteenuste osakonna juhataja Katre Uibomäe sõnul on hoiustelt teenitav tulu täna väga madal ning paljud kliendid ei hoiusta raha, vaid hoiavad raha lihtsalt arveldusarvel. „Seda väikest tulu maksustama hakata, st tekitada kõikidele inimestele maksudeklareerimise kohustus (sh seeniorid, kes moodustavad hoiustajatest üle 60%) ei pea ma mõistlikuks,“ kinnitas ta.
Hoiuste maksustamisele piiri seadmine võib Uibomäe sõnutsi tunduda mõistlik, kuid loob süsteemi kindlasti enam kompleksust ning teeb süsteemi haldamise kallimaks ehk kulud võivad tuludest suuremaks osutuda.