„Kunagi aastaid tagasi küsis üks partei minu käest laenu. Summa oli 400 000 krooni. Mõtlesin, leppisime kokku ja nad said raha. Kokkulepe tähendas, et nad pidid laenu tagasi maksma. Ja kujutage ette: nad maksidki lõpuks, aga kui laenu tagasimaksmise aeg hakkas kätte jõudma, algas jutt, et kas sa ikka tahad seda laenu tagasi. Kas saaks niimoodi, et me ei maksa tagasi?" rääkis Vichmann Ärilehele.

„Ma olin sellisele värgile kategooriliselt vastu. Leppisime alguses kokku, et see on laen, mis tasutakse kokkulepitud tähtajaks ja kogu lugu. Ja kui erakond ei ole võimeline õigeks ajaks laenu tagastama, lepime kokku uue tähtaja või teeme maksegraafiku. Oi, kui pahased nad minu peale olid! Kohe väga kurjad olid. Nad ei saanud üldse aru, et meie, laenajad olime ju neile heateo teinud ja neid hädast välja aidanud. Nad oleksid võinud olla meile tänulikud, aga tegelikult oli suhtumine minu jaoks täiesti vastuvõetamatu," kirjeldas ettevõtja juhtunut. Partei nime ei soostunud Vichmann nimetamast. „Mis seal vahet on!? Kõik suured käituvad samamoodi, ühesuguse mustri järgi," andis ta vaid vihje.

Loe täispikka intervjuud, kus Marcel Vichmann räägib suu puhtaks, mida ta riigikapitalismist arvab, kolmapäeval ilmuvast Ärilehest.