„Praeguses olukorras, kus tähelepanu all on mõnede riikide kõrge võlakoormus, peame eriti põhjalikult läbi mõtlema, milline saab olema võimalik finantskoormus Eestile võlgades rahaliidu riikide abistamisel ja milliseks kujuneb eurotsooni poliitiline korraldus üldisemalt,“ märkis Parts Euroopa ettevõtlusnädala infopäeval.

Eriti oluline on Partsi sõnul, et enne euroga liitumist kujundataks välja Eesti riigi seisukohad eurotsooni tuleviku kohta. „Ka eurotsoonis peab säilima põhimõte, et iga riik vastutab oma võlgade eest.“

Samas leidis minister, et vaatamata praegusele murele riigivõlgade pärast on euro kui rahaliidu liikmete ühisvaluuta idee selge ja tugev. „Tänu eurole on Euroopa riikide majandus integreeritum ja seoses sellega globaalselt oluliselt konkurentsivõimelisem.“

Parts pidas positiivseks, et üleilmne majanduskriis pole pärssinud eestlaste ettevõtlikkust ja inimeste ettevõtlusaktiivsus on suurem kui mõned aastad tagasi. Oma osa selles olevat ka riigipoolsel abil, mille toel on panustanud ettevõtete rahastamisse läbi EAS-i, KredExi ja Arengufondi miljardeid kroone. „Hea ja mõistlik äriidee ei jää raha puudusel realiseerimata,“ märkis Parts.