Parts jahib Eesti Energia "täiesti ebaadekvaatsete" materjalide lekitajat
Majandusminister Juhan Parts ajab taga inimest, kes jagas Eesti Päevalehele infot Eesti Energia maksumaksja rahakotivaenuliku investeerimispoliitika kohta. Ühtlasi nõudis ta teabe lekitaja nime ka Eesti Päevalehest.
Eesti Päevaleht kirjutas reedel Eesti Energia salajastele dokumentidele viidates, et Sandor Liive juhitav ettevõte suudab investeerida vaid siis, kui riik teeb energiafirmasse vähemalt sadadesse miljonitesse
eurodesse ulatuvaid rahasüste.
Riigiettevõtte omakapitali suurendamise otsuse taga on alati valitsus ning sellele alluv nõukogu kui omaniku esindus- ja järelevalveorgan. Eesti Energia soovib selleks, et teha tänavu aprillis otsus teise Enefit280 õlitehase rajamise kohta, saada riigilt 150 miljonit eurot omakapitali suurendamiseks. Aga see 150 miljoni eurone rahasüst on alles algus.
Juhatus on koostanud mitmeid stsenaariume. Mullu aprillis oli nõukogu ees Powerpointi esitlus, millest selgus, et 2012–2021 vajaks Eesti Energia maksumaksjalt kuni 1,05 miljardit eurot. Selle kõige kallima investeerimisstsenaariumi korral rajaks firma uue põlevkivielektrijaama ja 2018. aastaks valmiks täielikult ka õlitööstuskompleks.
Natuke odavamalt, 800 miljoni euro riigi rahaga saaks läbi, kui ehitataks 300-megavatine tuumajaam ja 2016. aastaks valmiks õlitööstus. Tuumajaama projekt on praeguseks siiski varjusurmas.
500 miljonit eurot kuluks maksumaksja raha juhul, kui 2016. aastaks valmiks ainult õlikompleks. Ja eelnevat arvestades suisa piskuga (150 miljonit eurot) saaks hakkama, kui ettevõte oleks investeerinud ainult mullu ega kulutaks sellele järgmistel aastatel sentigi.
Seejuures tuleb tähele panna, et juhul, kui elektri hind alaneb näiteks kümnendiku võrra, suurendab see rahavajadust kuni 175 miljonit eurot. Kui nafta hind alaneb kümnendiku võrra, siis kuni 90 miljonit eurot.
Artikliga tutvumise järel saatis majandusminister Juhan Parts Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetajale Urmo Soonvaldile kirja, milles soovis salajase info levitaja nime.
Parts kirjutas Soonvaldile, et infoleke näib olevat kriminaalne ja seetõttu ta ei kommenteeri Eesti Energia rahasoovi, viidates Londoni börsireeglitele. Tema sõnul puudub sisuliseks kommentaariks vajadus, sest lekitatud on ettevõttesisene diskussioon, nimetades materjali täiesti ebaadekvaatseks. Parts palus kirja lõpus viisakalt, et sooviks teada saada, kes lekitas info.
