Parvlaevandus on tulutoov äri
Kui ametnik istub laua taga SLK esindajaga, siis istub ta tegelikult laua taga mitme peaga lohega. Leedo eduka äri alus on tema loodud firmavõrgustik, millest riigi jõud üle ei käi. See võrk tegutseb mitmel rindel, parvlaevandusest toidukaubanduseni. Nagu saapavabrik ostab sisse nahka ning hotell pesumajateenust, ei ela ka SLK ainult oma parvlaevadest.
Vaid kuus laeva
Üheteistkümnest SLK käsutuses olevast parvlaevast kuulub firmale kuus. Nelja laeva renditakse Leedo enda firmadelt Saare Finants ja Holostovi Kinnisvarahaldus. Ühte laeva rendib SLK Taanist. Laevad on kallid, mistõttu nende rendikulud on kahe aastaga peaaegu kahekordistunud, ulatudes ligi 37 miljoni kroonini aastas.
Leedo on mitmekülgne ärimees. Temaga seotud firmad osutavad SLK-le teenuseid, kusjuures majandusministeeriumil puudub selge ülevaade, mis hinda ja mille eest üks või teine firma SLK-lt küsis.
Näiteks on selline firma nagu Saare Erek, mis tegeleb ehitustöödega ning ka laevaremondiga. Tegemist on Leedo osalusega firmaga. On ka selline firma nagu Polar Rent, kellelt SLK veel mõned aastad tagasi autosid liisis.
SLK peakontor Kuressaares tegutseb Leedole kuuluvas Holostovi Kinnisvarahalduse ruumides. Kinnitamata andmetel maksis Leedo veel 1990-ndate lõpus oma firmale ruumide eest renti 1000 krooni ruutmeetri eest kuus. Kallid ruumid.
1997. aastal alustas Leedo parvlaevade uuendamist ning ostis Skandinaaviast Regula, Ofelia ja 2000. aastal Scania. Laevakompanii on varem väitnud, et Scania ostuhind oli 25 miljonit krooni, Regula ostuhind 35 miljonit ja Ofelia ostuhind 20 miljonit. Samas näiteks Eesti Päevalehe andmeil sai Leedo Regula umbes 14 miljoni krooni eest, Ofelia oli veelgi odavam. Laevad said üleöö kaks korda kallimaks.
Mida kallimad on laevad Leedo firmade raamatupidamises, seda rohkem on ärimehel riigile põhjendatud kulutusi näidata, millest oleneb otseselt dotatsioonisumma.
Dotatsioon – see on üldse huvitav sõna. Leedo sõnul kasutab riik seda isegi pisut ekslikult. Tema arvates on õigem öelda “riiklik tellimus”. Samas kasutab ta oma firmade aastaaruannetes ikka ekslikult sõna “dotatsioon”.
Pärast nimetatud laevade kasutuselevõttu 2000. aastal tõusid piletihinnad, kuigi suuremad laevad pidid algse plaani kohaselt eeldama soodsamaid hindu. Seda kinnitavad ka inimesed, kellelt laevad Skandinaaviast osteti.
Leedo lükkab ümber
Leedo räägib oma suurepärasest ärist nii: “Laevade aastane rendikulu sisaldab nii pangalaene kui ka Taanist renditud Viire eest tehtavaid makseid. Regula ostuhind 14 miljonit krooni, nagu väidab Eesti Päevalehe allikas, ei vasta tõele.”
Laevade rendimaksed on suurenenud seetõttu, et laevapark on uuenenud ja praamiliikluse kvaliteet kasvanud pea igal aastal.
Leedo jätkab: “Laevade remontimiseks peab olema ehitusettevõtetel litsents, mistõttu Saare Erek ei ole juba aastaid ühtegi pintslitõmmet SLK laevadel teinud. Remonditöid ei ole Erek kunagi SLK laevadel teinud. Kui ametnikel puudub numbritest ülevaade, siis see on nende tegemata töö ja tuleb vaadata peeglisse. Kui SLK tegevjuhid kirjutaks alla paberitele, millest neil aimu ei ole, ei saaks nad viit minutit ka asjade pakkimiseks.”
SLK, Saare Finants ja Holostovi Kinnisvarahaldus teenisid aastatel 2001–2003 vähemalt 70 miljonit krooni kasumit.
