Pastaka eest süüdistus? Kus jookseb meditsiinis piir kingituse ja korruptsiooni vahel?

 (76)

Soraineni ärihommik "Konkurents ja korruptsioon - 2018. aasta valupunktid meditsiinis."
Soraineni ärihommik "Konkurents ja korruptsioon - 2018. aasta valupunktid meditsiinis."Foto: Karin Kaljuläte

Neljapäeval toimus advokaadibüroo Sorainen ärihommik „Konkurents ja korruptsioon - 2018. aasta valupunktid meditsiinis,” kus arutleti muu hulgas selle üle, kust jookseb piir kingituse ja korruptsiooni vahel.

Jutuotsa tegi lahti Soraineni meditsiini ja bioteaduse ekspert Olivia Kranich, küsides paneelilt, mis on nende jaoks hetkel kõige põletavamad küsimused meditsiinisektoris.

B. Braun Medical juhatuse esimehe Jüri Proosa sõnul on õhus kaks küsimust: riigihanked ja eetikakoodeks. Eetikakoodeksi osas tekib küsimus tema sõnul toestuse poolest, sest korruptsiooni ja eetika küsimused on viimaste aastatega kõvasti muutunud. „Meie aluseks on Euroopa direktiiv, mis on suunatud rahvusvahelise taustaga ettevõtetele ning on seetõttu rangemate nõuetega. Oleme õppinud, et kui ikka öeldakse, et meelehead võtta ja anda ei tohi, siis seda lihtsalt ei teegi,” ütles ta.

Loe veel

Roche Eesti õigusala ja vastavuskontrolli juht Martin-Kaspar Sild ütles, et juba alates 2005. aastast tuleneb ravimiseadusest tervishoiutöötajale kingituste tegemise piirang. „Ravimifirmale on seatud piirang, et tervishoiutöötajale ei tohi teha kingitusi, mille väärtus ületab 6,4 euro piiri. Ravimifirma ei tohi anda ei rahalisi ega mitterahalisi hüvesid,” toonitas ta. „See piirang oli omal ajal ja on ka praegu õigustatud. Esiteks selle tõttu, et valdkond on tundlik. Me räägime inimeste tervisest. Kuid oluline on see, et antud piiranguid ei hakataks tõlgendama selliselt, et igasugune teadusalane koostöö piiratakse - seda enam, et andmed sellise koostöö kohta kuuluvad avalikustamisele,” lisas Sild.

Ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu nõustus, et huvide konflikt ja korruptsioon pole tervishoius suur probleem. Peedu lisas, et on siiski teatud küsimused, mis vajaksid lahendamist. „Kokkulepete küsimus ja teavitus. Teavitus kõikidele tervishoius tegutsejatele. Regionaalhaiglast võib küll viimaste aastate kahe juhtumi valguses jääda küsitavalt korruptiivse tooniga mulje, kuid oluline on siiski rõhutada, et need kaks kriminaalasja olid administratiivtöötajate, mitte aga tervishoiutöötajate suhtes. Oleme oluliselt tõhustanud riskijuhtimist ja sisekontrolli kõigi meie tegevuste lõikes, ” ütles ta. „Regionaalhaigla vaates ei ole küsimuseks patsientide poolt arstidele või õdele kingitavad lilled või kommikarbid, vaid hoopis küsimus, et kas uute tehnoloogiate tutvumisega seotud välisreiside tasustamine tootjate endi poolt on õige. Huvide konflikti ja korruptsiooni puhul räägime riskide maandamisest. Minu jaoks on esmatähtis selleosane teavitus,” ütles Peedu.

Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juht Tagne Ratassepp lisas, et terviseametil on igasugune kingituste vastuvõtmine keelatud. „Me ei tohi vastu võtta pastakaid ega süüa teiste ettevõtete kulul. Uue määrusega tohime küsida tasuta seadmenäidiseid, kuid ajalugu on näidanud, et neid küsides lisatakse juurde, et anname, aga ärge pakendit avage. Meil on nulltolerants meeleheade osas,” ütles ta.

Seejärel tõstatas Soraineni majanduskuritegevuse menetlemise nõustamise töörühma juht Norman Aas küsimuse, kas krooniajast pärit 6,4-eurone piir kingituste osas on ajale jalgu jäänud?

Jüri Proosa sõnul lähevad siin arvamused pooleks. „Osad ütlevad, et piirmäär võiks olla 0, osad ütlevad, et meened nagu pastapliiatsid võiksid olla lubatud. Muidu tekiks olukord, kus sul on ürituselt saadud pastakas laual ja see oleks juba korruptsioon,” ütles ta.

Martin-Kaspar Sild ütles, et juba aastal 2013 vastu võetud ravimitootjate liidu eetikakoodeksi muudatuse kohaselt ei tohi ravimifirmad tervishoiutöötajatele enam teha mistahes väärtuses kingitusi, sealhulgas ka näiteks pastakaid või märkmepabereid. „Ravimifirmad on tegelikult ise muutnud oma koodeksi rangemaks kui ravimiseadus ette näeb. Siit tekib muidugi ka teatud ebavõrdsus, sest need, kes ravimitootjate liitu ei kuulu, võivad jätkuvalt kuni 6,4 euro väärtuses kingitusi siiski teha. Seetõttu võiks kaaluda ka seaduses igasuguses väärtuses kingituste tegemise keelamist” ütles ta.

Agris Peedu ütles, et meditsiinisektorist väljas on piir kõrgem. Näiteks riigiettevõtetel on piirmäärad erinevad, ulatudes kohati ka saja euroni. Ta tuletas meelde näite, kuidas veterinaar- ja toiduameti töötajat süüdistati altkäemaksus, kuna too võttis vastu neli kilo suitsukala. „Nii nagu igasugune tervishoiutöötaja eksimus ravitöös ei too endaga kaasa kriminaalmenetlust, nii on ka ilmselge, et tavapärase korporatiivkingituse vastuvõtmine ei päädi kriminaalmenetlusega,” ütles ta.

Jüri Proosa lisas, et rääkides konverentsidest, siis nende külastust ei tohi meditsiinitootjad meditsiinitöötajatele hüvitada. Mõnginase erandiga on haridustoetus, mis läheb vaja, kui mõne meditsiiniseadme kasutamiseks on vaja erikoolitust. „Sellisel juhul me võime anda toetuse seltsile või haiglale, kes ise otsustab, kas või kes läheb koolitusele. Ise me arste välja valida ei saa,” ütles ta.

Norman Aas võttis teema kokku ning lisas, et täna ei ole otsene probleem meedikutele tehtavad väiksed kingitused, mis jäävad 6,4 euro piiresse. Keegi ei arva, et selliste kingitustega oleks võimalik arsti suunata ebaprofessionaalseid otsuseid tegema. Pigem on vaja suuremat tähelepanu pöörata läbipaistvusele, mis puudutab seaduses lubatud meedikute koolitustegevuse ja konverentsidel käimise toetamist ravimifirmade ja meditsiiniseadmete tootjate poolt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare