Peagi saab Tallinnast rongiga Riiga sõita nelja ja poole tunniga
Nii Eesti Raudtee kui ka Go Raili hinnangul oleks rongiliiklusel Tallinnast Riiga potentsiaali. “Meie saame pakkuda reisijatele võimalusi, mida nad bussiga sõites kasutada ei saa, ning lisaks on sõit kiirem,” ütles Go Raili juhatuse liige Alar Pinsel. Esialgu ei saa Tallinnast Riiga rongiga sõita. Lennukiga on kahe pealinna vahel liikuda kordi kallim ning bussisõit võtab viis ja pool tundi aega.
Pinseli sõnul on Go Rail väga huvitatud Tallinna-Riia liinist, kuid praegu seisab liini avamine infrastruktuuri taga. “Kui korralik võrgustik ehitatakse välja, siis võib mõelda isegi sõitude peale Riiast edasi, näiteks Vilniusse,” lisas Pinsel.
Kaalutud on uute rongide ostmist ja vanade renoveerimist nüüdisaegsele tasemele. Läbirääkimisi on peetud ka Läti ettevõtetega, kellega koostöös võidakse uus liin avada. Praegu sõidab Go Rail iga päev Tallinna-Peterburi-Moskva liinil.
Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Simmermanni hinnangul ei saa Eesti unistada Lääne-Euroopast tulevatest suurtest kaubavoogudest. Veelgi vähem hakkab tema hinnangul eurooplane tulema Eestisse odavlennufirma asemel mõne rongiga.
Uue liini avamiseks loob eelduse lähiajal Eesti ja Läti vahel allkirjastatav leping, mille kohaselt lepivad kaks riiki kokku üle-euroopalise transpordivõrgustiku Rail Baltica arendamise etappides. Samuti pannakse paika piiriületuspunktid.
Vastavalt lepingule hakatakse esimeses faasis rekonstrueerima raudteelõike Tallinna-Valga-Riia liinil. “Selle arendusega tahamegi luua eeldused paremaks ja kiiremaks reisi- ning kaubaveoks Eesti ja Läti vahel,” ütles Simmermann. Tema hinnangul on praegu esmatähtis välja arendada korralik võrgustik Lätiga ning siis vaadata, kas ja kuidas Rail Baltica projekt edasi areneb.
Kaunasesse 160 km/h
Rail Baltica raudtee teises etapis kavatsetakse saavutada Tallinnast Kaunasesse miinimumkiirus 160 kilomeetrit tunnis. Ühe võimalusena plaanitakse ehitada täiesti uus raudtee Riiast Kaunasesse. “Meie ettevõttel võiks isegi olla huvi sõita Tallinnast Kaunasesse, kuid vajalik infrastruktuur pole piisavalt välja arendatud,” ütles Pinsel.
Rail Baltica raudtee arendamine tunnikiiruseni 160 km/h nõuab kokku 1,54 miljardi euro suurust investeeringut. Selline investeering on Baltimaade raudtee esimese etapi arendamisest, mille raames uueneb ka Tartu-Valga liin, rohkem kui poolteist korda kallim. Esimene etapp läheb maksma 979 miljonit eurot, mis Eesti rahas tähendab üle 15 miljardi krooni suurust investeeringut.
Võrdluseks – Eesti riigi 2007. aasta riigieelarve oli 75 miljardit krooni. Väikeriikide õnneks moodustavad Euroopa Liidu investeeringud 60% Rail Baltica raudtee kogukuludest.
Rail Baltica, mis ulatuks Tallinnast Varssavisse, peamine eesmärk on arendada kõrgekvaliteedilist reisi- ja kaubaveo ühendust Balti riikide ja Poola ning ka teiste Euroopa Liidu riikide vahel. “Teisest etapist on veel vara rääkida, sest isegi läbirääkimisi pole veel alustatud, rääkimata uuringutest,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Allan Kasesalu.
Rail Baltica teine etapp parandaks teostatavusuuringu kohaselt võrreldes esimese etapiga kaubarongide töökiirust väga vähe, sest seda saab teha vaid kindla piirini. Mõnel lõigul kasutab Rail Baltica samu teid Läänemere poole suunduva ida-lääne liiklusega. Nii esimese kui ka teise lõigu puhul ennustatakse Euroopa Liidu uuringus reisiveo kasvu eelkõige Rail Baltica koridori lõunaosas – Poola ja Leedu vahel.
Rail Baltica lõplik eesmärk on 2016. aastaks ehitada kolme Balti riiki läbiv uus Euroopa rööpavahestandardiga raudtee. Praegu sõidavad Euroopa Liidu riikidest nn Vene rööpalaiusega vaid Eesti, Läti, Leedu ning Soome rongid. Kõigis teistes EL-i riikides kasutatakse nn Euroopa standardit.
Uus Euroopa raudtee
“Rail Baltica kolmandat etappi ei tulegi, sest kui nähakse selle ebamõistlikult suurt hinda, siis saavad poliitikud samuti aru, et asi ei tasu end ära,” selgitas Eesti Raudtee juhatuse esimees Simmermann enda arusaama.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik kinnitas, et nii ministri kui ka kogu valitsuse poliitiline tahe on tugev. Ainuvõimalik tee on arendada projekti etapi viisi.
Rail Baltica idee ja arendus on kantud Euroopa Ühenduse lepingust, mis rõhutab, et Euroopa ühtse siseturu ja suurema majanduslik-sotsiaalse ühtekuuluvuse eelduseks on hästi arendatud üle-euroopalised võrgustikud.
“Võimalust sõita rongiga otse Lääne-Euroopasse või sealt rongiga tulla on juba ammu vaja olnud,” arvas 2002. aasta suvel kuu aega eri Euroopa linnade vahel rongiga sõitnud Tartu ülikooli tudeng Maria Talihärm. “Eelkõige tahaksin, et saaks sõita rongiga Riiga ja Vilniusse,” ütles Maria.
Kommentaar
Kaido Simmermann
AS-i Eesti Raudtee juhatuse esimees
TeeksimeTallinna-Valga-Riia liini isegi ilma Rail Baltica projektita. Pärast liini valmimist tiheneb Lätiga nii reisiliiklus kui ka kaubavahetus. Praeguses olukorras sõidab Läti vahet vaid üks kaubarong päevas.
Uute kaubavoogude pärast Euroopa standardile üleminek on suuresti ebamõistlik, sest Lääne-Euroopast tuleb mööda raudteed meile väga vähe kaupa. Enne aprillikuu rahutusi tuli 85% Venemaalt ja seitse protsenti Valgevenest.
Kommentaar
Kalvi Pukka
AS-i Edelaraudtee tegevjuht
Tallinnast Riiga oleks mõttekas rajada liin siiski Pärnu kaudu, sest see on ligi 70 kilomeetrit lühem. Iga kilomeeter, millel veetakse kaupa või inimesi, tuleb kinni maksta.
Euroopa standardile ülemineku puhul võib tekkida logistilisi väljakutseid. Esialgu opereerime Eestis kõik laia rööpavahega, aga kui ehitatakse välja Euroopa rööbas, siis peab olema reisijate ja kaubaveo logistikale hoopis teine lähenemine.
Tallinna-Valga raudtee nõuab miljardi
Esmatähtis on välja arendada
raudteeühendus Lätiga
•• Tallinna-Tapa-Tartu-Valga liini raudteelõikude kordategemine tähendab Eesti jaoks aastatel 2008–2010 investeeringuid suurusjärgus 900 miljonit krooni. Tartu-Valga liini rekonstrueerimine läheb riigile maksma hinnanguliselt 440 miljonit krooni. Põhiliselt on lõigul vaja välja vahetada liiprid, rööpad ja killustik.
•• Eesti peab lisaks raudteelõikude uuendamisele veel Valga linnas remontima sillad ja tegema raudtee kapitaalremondi Valga linnast kuni Eesti-Läti piiripunktini. Samuti on vaja ümber ehitada üks kahetasandiline tee, et autod saaksid selle alt mugavalt läbi sõita.
•• Kogu lõigul saavutatakse minimaalselt kiirus 120 kilomeetrit tunnis, välja arvatud mõned kilomeetrid Valga linna sees. Riigile lähevad Valga-sisesed tööd maksma 136 miljonit krooni.
