Peale TV1 saatekeskusel suuri võlglasi pole
"Me ei ole TV1lt võlaraha veel saanud," ütles Siimon täna ennelõunal. "Viimane kontakt TV1 juhtidega oli meil eelmisel nädalal, kui me saadete edastamise katkestasime," lisas ta.
Siimoni sõnul tasus juuniks ära oma suurema võla Eesti Televisioon (ETV). Möödunud aastast jäi ETVl ülesse 3,5 miljoni kroonine võlasumma, eelmisel aastal ähvardas saatekeskus ETVd ka pankrotiga.
ERSKi juhatuse esimees Rein Ruudi ütles ETAle, et kuigi Eesti Televisiooni võlg saatekeskusele kerkis isegi 7 miljoni kroonini, on selle jaama omanik riik ja seetõttu saatekeskusel suurem lootus võlga kätte saada. "TV1 puhul aga tegi meid ärevaks juba see, et nad ise hakkasid rääkima telejaama likvideerimisest," ütles Ruudi.
Ruudi sõnul on peaaegu kõik kliendid saatekeskusele võlgu olnud. Mitu aastat tagasi oli saatekeskusel oht miljonist kroonist ilma jääda Tipp TV sulgemisega, kuid hiljem ostis saatekeskus suletud jaamalt võla katteks ära antenni.
Siimoni sõnul ei tohi lepingu järgi tele- ja raadiojaamad maksmisega viivitada ühtegi päeva. "Samas on meil siiski olemas oma krediidipoliitika," sõnas Siimon.
Ruudi ütles, et TV1 saatja väljalülitamisega vähenes küll elektrikulu, kuid samas kadus ära saatja soojuse kasutamise võimalus kütteks ning säilib enamik saatjaga seotud kulusid. "Kokkuvõttes ühe suure kliendi kadumine tähendab oluliste tulude vähenemist, ent kasumit tahaksime samas mahus edasi teenida," ütles Ruudi.
ERSKi nõukogu arutab tänasel istungil tuleval aastal teenusehinna tõstmist tavalisest rohkem. Viimasel kolmel aastal on ERSK tõstnud hinda vähem kui tarbijahinnaindeks on kasvanud. Hinnakasvu suurendab finantsdirektori Aare Siimoni sõnul kindlasti see, kui mõni suurem klient kaob.
TV1 teatas eile, et alustab täna kella ühest päeval Tallinnas, Keilas ja Kuressaares uuesti saadete edastamist. Tallinnas ja Keilas edastavad saateid kaabeltelevisioonifirmad, Kuressaares on TV1l oma saatja.
TV1 juhatuse esimees Rait Killandi ütles eile ETAle, et jaama omanik Polsat on saatnud ära osa vajaminevast rahast ning omanikul ei oleks mõtet ülejäänut vajaminevast 5-10 miljonist kroonist enam saatmata jätta.
