AS Kinnisvaraekspert
ENNU SUSI
Tallinna elamuturul on tänavu olnud väga aktiivne. Võrreldes eelnevate aastatega on kasvanud nii pakutavate objektide hulk (valik) kui nõudlus.
Samas peab tõdema, et turu nõudlusele vastava planeeringu ja kvaliteediga elamuid on vähe.
Valdav enamus pakutavatest objektidest on kas 60-70-ndatest pärit amortiseerunud tüüpelamud või 80-ndate lõpus, 90-ndate alguses ehitatud "gigandid".
Elamustandardid on muutunud. Inimeste nägemus oma kodust (elamust) on viimastel aastatel täielikult muutunud. See käib nii asukoha, suurusjärgu, planeeringu, ehituskvaliteedi, ökonoomsuse kui paljude esialgu vähemtähtsatena näivate tegurite osas (näit. nõuded ventilatsioonile).
Kõige tähtsamaks on muutunud elamu asukoht. Eelkõige eelistatakse mere lähedust, privaatsust, rohelust ning piirkonna varustatust kommunikatsioonidega. Tänavu on kõige suurem nõudlus 150-200-ruutmeetrise üldpinnaga elamutele. Põhjanaabrite vastavast keskmisest näitajast (100-150 m2) on see tunduvalt suurem.
üha rohkem on väärtustama hakatud majade soojapidavust ning ökonoomsete küttesüsteemidega varustatust.
Planeeritakse uute elamukvartalite rajamist. Arvestades muutunud turusituatsiooni ning asjaolu, et Tallinnas ja selle lähiümbruses elab individuaalmajades vaid 10 protsenti elanikkonnast (näiteks põhjamaades ca 40 %), on viimasel ajal välja tuldud uute elamukvartalite rajamise plaanidega. Võttes aluseks ajakirjandusest ja omavalitsustest saadud informatsiooni planeeritavate elamukvartalite kohta, võib lähiaastail Tallinnas ja selle lähiümbruses (Tiskre, Maarjamäe, Pirita-Kloostrimetsa, Mähe, Järveküla, Raudalu, Pääsküla, Haabneeme, Rohulepa, ...) turule oodata ligemale 1000 uut, kaasaegset elamut.
Kavandatavate majade üldpinnad on planeeritud keskmiselt vahemikku 120-200 m2. Turu nõudluse korral ehitatakse ka alla 100 m2 elamuid. Ruutmeetri maksumuseks on pakutud 7000-9000 krooni, millele lisanduks veel krundi hind. Lähiaegadel valmivate objektide reaalsetest mahtudest tõenäosema pildi saamiseks tuleks eeltoodule lisada ka üksikobjektidena ehitatavad ning renoveeritavad elamud ning suvilatest ümberehitatavad majad. Millises mahus planeeritud projektid teostuvad, sõltub eelkõige turunõudlusest. Viimasel ajal on nõudlus oluliselt kasvanud. Kui suureks see lähiaastatel kujuneb, ei oska vast keegi öelda. Vastavasisulisi uuringuid ja analüüse linnavalitsuse tasandil pole siiani tehtud.
Nõudlus on otseses sõltuvuses inimeste elatustaseme tõusu ning laenutingimuste paranemisega. Kui pankade poolt väljastatavate eluasemelaenude tingimused on viimastel aastatel küllaltki soodsaks kujunenud (intress 11-13 %, tähtaeg kuni 20 aastat), siis keskmine elatustase ei ole sellist arengut veel läbinud. Et laenuga poolteise miljonilist maja osta, peab pere sissetulek kuus olema vähemalt 45 000 krooni. Samuti tuleb neil vähemalt kolmandik maja ostusummast ise finantseerida. Nii jõukaid peresid meil palju ei leidu. Paljud arendusfirmad on siiski tunduvalt positiivsemalt meelestatud, sest rahva huvi arendusprojektide vastu on suur.
