"Pealtnägija": Ilvese krediitkaartide väljavõtte saamine oli vaevarikas

 (101)

President Toomas Hendrik Ilves
President Toomas Hendrik IlvesFoto: Karin Kaljuläte

Muidu võrdlemisi läbipaistvas Eesti riigiaparaadis on krediitkaart endiselt ebamugav teema. Seda ilmestab eredalt, kuidas "Pealtnägija" käesoleva loo materjalid üldse kätte saab. Saate ajakirjanikud alustasid juba oktoobris, kui uus juhtkond on Kadriorus olnud vaid paar nädalat.

Värske presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe saatis eelkäijate krediitkaartide väljavõtte palve peale väljavõtte, kus on küll summad, aga pole näha, millele raha kulus. Krediitkaardi väljavõtte puhul on tegu päringuga, millise iga eraisik saaks enda kohta internetipangast vaid mõne klikiga, ent Linnamäe väitis, et kantselei peaks seda tegema käsitsi, milleks neil aega pole.

"Pealtnägija" konsulteeris raamatupidajaga ja selgus, et see jutt ei pea paika. Novembri lõpus saabus kiri, kus Linnamäe kutsus "Pealtnägijat" "rahvaauditiks", aga mille juures olid kauaoodatud viimase viie aasta krediitkaartide detailne väljavõte. Aastavahetuse eel andis uus president ETV-le intervjuu, kus rõhutas muuhulgas avaliku sektori aruandluse läbipaistvust.

Siim Raie kinnitusel antigi krediitkaarte kasutada nendele, kes pidid operatiivselt teatud olukordades tegutsema presidendi teenindamisel. Presidendil endal ametikrediitkaarti pole, kuid tema eest tasuvad riigi kaardiga üldjuhul käsundusohvitserid või protokolliosakonna töötajad. Arvestades, et jutt käib keskeltläbi kolmest krediitkaardist, on käive muljetavaldav ja limiidid riigiasutuste hulgas konkurentsitult suurimad. Näiteks käsundusohvitseri kaardil on olnud limiit isegi 25 000 eurot.

Loe veel

Seotud lood:

Nagu kõigil asutustel, on ka VPK-l põhimõtteliselt krediitkaardi kasutamise ametlik kord, kuid konkreetselt on see neli üldsõnalist punkti, mille võib kokku võtta: kulutada tuleb heaperemehelikult ja kõige kohta tuua dokumendid.

"No eks ta ole ikka mõistusepäraselt ja vastavalt vajadusele," märkis Raie.

Konkurentsitult kõige kallim majutus on Šveitsis, Davosi majandusfoorumil, kus osalevad kõik maailma liidrid ja mida ka Ilves korduvalt väisas. 2015 maksis Turm Victoria hotell Davosis 21 000 eurot ja 2016 sama hotell juba üle 24 000 euro, millest president Ilvese ja proua Ieva Ilvese toakulu oli 19 284 eurot.

"Kui me vaatame näiteks seda Davosi see on ülemaailmselt väga oluline üritus, et sinna pääseda ja et Eesti president on sinna regulaarselt kutsutud, on tegelikult juba väga suur asi," märkis endine VPK direktor Heinsalu.

Heinsalu ütles, et Davosi mägikülas ei ole lihtne üldse mingisugust majustust leida. "See on mulle eraldi meeles, selles mõttes need summad olid tõesti väga suured. Aga samas see kontekst, see toimub väga tiheda programmiga, logistika edasi-tagasi liikumine on seal väga keeruline, ja need seal konkreetselt, kus need asjad seal toimuvad, seal need ongi uskumatud hinnad. Midagi teha ei ole."

Samuti on kurioosne lugu, kuidas käsundusohvitser 2015 ühel visiidil USAsse kaks korda tööandja ja isikliku kaardi sassi ajas. Algul soetas San Franciscos 108-eurosed päikeseprillid, siis Washingtonis 60-eurose suveniirtaldriku. Suveniiri tehig õnnestus tagasi pöörata juba poes, prillide eest hüvitas ta kuu aega hiljem.

Kui valdav osa krediitkaardikulusid on tehtud tõesti välismaal, siis on ka üksjagu makseid Eestis: mitmes kohvikus, baaris, lillepoes ja isegi Ikla kantiinis, kuid summad on kõik pisikesed, mõne kuni mõnekümne euro piires.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare