"Pealtnägija": Miks kasutas president Ilves kantselei krediitkaarti massaaži, rokk-kontserdi ja ohtrate veinipudelite soetamiseks?
"Pealtnägijal" kulus krediitkaartide aruandluse saamiseks palju energiat. Krediitkaardi väljavõtetest avastati nii mõndagi üllatavat, naljakat ja kahtlast. Kõik, kellega "Pealtnägija" toimetus loo tegemisel suhtles, rõhutasid, et krediitkaart on vajalik töövahend, eriti välissuhtluses, ning presidendi staatuse ja rahvusvahelise tipptasemega käivadki kaasas üle keskmise suured kulud.
Väljavõtetest selgus, et krediitkaardikulud kasvasid Toomas Hendrik Ilvese viimase presidentuuri ajal kiiresti.
Kui 2011. aastal oli Vabariigi Presidendi Kantselei (VPK) krediitkaartide aastakäive 33 000 euro ringis, siis 2012. kuni 2014. aastal oli see juba kaks korda suurem ehk 60 000 eurot aastas. Sel ajal oli VPK direktor Siim Raie. Kulu kasvas hüppeliselt aastal 2015, kui krediitkaartidega maksti ligi 75 000 eurot ja 2016. aasta esimese 10 kuuga ehk Ilvese perioodi lõpus lausa 94 000 eurot. Sel ajavahemikul oli VPK direktor Alo Heinsalu.
Krediitkaarti kasutati Rumeenia ööklubis, Šveitsi kliinikus
Ootuspäraselt on suurim kulu hotellid ja majutus seoses presidendi töövisiitidega. Konkurentsitult kõige kallim majutus on Šveitsis, Davosi majandusfoorumil, kus osalevad kõik maailma liidrid ja mida ka Ilves korduvalt väisas. 2015. aastal maksti Turm Victoria hotell Davosis 21 000 eurot ja 2016. aasta samas hotellis juba üle 24 000 euro, millest president Ilvese ja proua Ieva Ilvese toakulu oli 19 284 eurot.
Suured rahasummad jäid ka mitmetesse maailma restoranidesse, Aasia toitudest Kreeka köögini, burgeritest veinimõisate ja gastronoomia tippudeni nagu austribaar New Yorgis või maailma kõrgemas hoones Dubais asuv restoran At-mosphere Lifestyle. Suurimad restoraniarved on 2000 euro kandis. Huvitav detail on, et vähemasti Ameerikas oli Ilves helde jootraha andja.
Rumeenia riigivisiidi ajal tekitati huvitav arve, kus Hiltoni hotellis ajab presidendi toa nr 338 arvel üks vein teist taga. Endise VPK protokolliosakonna juhataja Piret Reintamm Benno sõnul mingit eraldi pidu hotellis ei peetud, küll aga oli seal üks ametlik lõunasöök, kus president kohtus tema mäletamist mööda kohaliku IT ministriga.
Huvitaval kombel jäi hotelli arvele ka spaamassaaž. "See on täiesti välistatud, et kantselei maksaks kinni kellegi massaažid või sedasorti asjad. Aga minu oletus on, et kuna tegemist oli hotelliga, hotelli ilukeskusega, ja et see võis olla näiteks presidendi abikaasa soeng või meik enne riigi õhtusööki ehk on võimalik, et hotelli arvepidaja eksis selle kulureaga," ütles Reintamm Benno.
Dokumentidest selgus, et 2012. aasta aprillis kulus presidendil Varssavis 1270 eurot Versace poes, 60 eurot Calvin Kleinis, 250 eurot kolmandas riidepoes ja lõpuks 260 eurot Samsonite’i kohvripoes. Selgub, et presidenti ei tabanud siiski niisama ostupalavik, vaid lennufirma United Airlines kaotas kogu tema pagasi hoolimata sellest, et riigipea reisis läbi VIP-teenuse.
Järgmine kurioosne juhtum oli 2015. aastal, kui käsundusohvitser ajas ühel visiidil USAsse kaks korda tööandja ja isikliku kaardi sassi. Algul soetas ta San Franciscos 108-eurosed päikeseprillid ja hiljem Washingtonis 60-eurose suveniirtaldriku. Viimane tehing õnnestus tagasi pöörata juba poes, prillid hüvitas ta kuu aega hiljem.
Samuti kasutati krediitkaarti sularaha väljastamiseks. Kõige suurem summa võeti välja Bukarestis 2013. aasta sügisel: neli korda ja kokku 1078 eurot. VPK sõnul vajasid protokollitöötajad sularaha, et tasuda kohalikele pisikulusid nagu pärjad ja pildistamine.
Endine presidendi kantselei direktor Alo Heinsalu ütles, et tema selles probleemi ei näe. "Ma siiski usaldasin oma kolleege sel määral, et kui see erand oli vajalik, ju see siis oli vajalik. Selles mõttes hakata mingeid erireegleid tegema, et see ei tundunud lihtsalt mõistlik."
President Ilvese muusikalembus kajastub arvetes
2011. aasta septembris maksti 899, 58 eurot New Yorgis National Events Companyle. Ilves oli toona USA-s ÜRO peaassambleel, aga selgub, et ligi 900 euro eest osteti neli piletit Ameerika 70’ndate ehk Ilvese noorusaja rock-jazz bändi Steely Dan kontserdile.
Endise VPK direktori Siim Raie sõnul oli see nähtavasti oluline osa programmist. "Kas siis kohtuti kontserdi käigus kellegagi või ju siis oli vaja seda kontserti külastada. Tihtipeale ei ole viisakas ära öelda kutsest, isegi kui sellega kaasneb väike kulu."
Pealtnägija selgitas välja, et Steely Dani kontserdil käis president kellegi kantselei inimesega ja neid saatis kaks ihukaitsjat. Täpsed nimesid ei õnnestu väidetavalt välja selgitada.
Osa rahast jäeti kodumaale
Kui valdav osa krediitkaardikulusid on tehtud tõesti välismaal, siis on ka üksjagu makseid Eestis: mitmes kohvikus, baaris, lillepoes ja isegi Ikla kantiinis, kuid summad on kõik pisikesed, mõne kuni mõnekümne euro piires. Iseärane on 2013. aasta juulis Abja Ehitusematerjalide poes makstud 49 eurot. Ametlikult aetakse kulu looduse kaela. Nimelt olevat Ilvesel olnud Ärma talus külas Saksa Liitvabariigi president Joachim Gauck, kellele osteti Eesti vereimejate eest kaitseks sääsetõrjevahendeid.
President Ilves ise andis kõneisiku kaudu "Pealtnägijale" järgneva kommentaari: „Presidendi ametialased kulutused ja erakulutused hoitakse lahus.”
