Peaminister riigikontrolli kriitikast: valitsust ega RKAS-i ei ole vaja süüdistada
Riigi Kinnisvara AS-i pikaajaline nõukogu esimees, tänane peaminister Taavi Rõivas ütles riigikontrolli riikliku kinnivara majandamise ja kinnisvarareformi kulgu käsitlenud auditi kohta, et riigikontroll ei ole suvatsenud numbrite taha vaadata.
"RKAS-ile heidetakse ette või õigemini, riigi kinnisvara reformi korraldusele, et RKAS-ile üle andes muutub kinnisvara haldus kallimaks. Kui võtta ainult numbrid ja numbrite taha mitte vaadata, siis vastab see fakt tõele. Kui vaadata numbrite taha, siis saab iga keskkooli matemaatikat valdav inimene aru, et need numbrid, mida selles võrdluses kasutatakse, ei ole absoluutselt võrreldavad," teatas Rõivas algatuseks.
Rõivas võttis riigikontrolli auditi ise valitsuse pressikonverentsil teemaks öeldes muuhulgas, et vaatas neid 11 objekti detailselt, mida riigikontroll oma aruandes võrdles. "Seal oli osade objektide puhul ettekujutus, et on võimalik 1,75 euroga näiteks objekti kvaliteetselt hallata. See oli see hind, mis oli enne RKAS-ile üle andmist. Ma arvan, selleks ei pea ka olema korteriühistu esimees, et teada, et 1,75 ruutu selle eest, et oleks ka remondifond kogutud, on absurdselt madal ja see absoluutselt ei vasta turutingimustele ja sellega katab seda tüüpi hoonetel ära sisuliselt ainult tarbitavad kulud: küte, vesi ja elekter. Nii et see number selgelt ei ole adekvaatne," rääkis RKAS-inõukogu endine esimees.
"Kust joonistati selles võrdluses siis mitmekordne kuluda kasv, oli sellest, et tegelikult lisaks sellele veele, elektrile ja küttele ja kõige lihtsamale haldusteenusele siis, kui kinnisvara antakse RKAS-i omandisse, hakatakse tegema täpselt sama asja, mida enamike meist korteriühistud teevad, ehk siis koguma remondifondi selleks puhuks, kui maja vajab uuendamist. Ja täpselt samamoodi nagu eraisikud ja korteriühistud koguvad remondifondi, arvestavad ka amortisatsiooni, täpselt samamoodi ei saa ka riik selle ees silma kinni pigistada.
Ehk siis väga lihtsalt öeldes, kuidas tehti enne kinnisvarareformi? Kümme aastat või 15 aastat pigistati silm kinni ja tehti ainult kõige käepärasemaid või kõige väiksemaid haldustöid ja siis, kui hoone oli lootusetult amortiseeritud, mindi rahandusministri juurde ja nõuti lisaraha, öeldi, et meil on lisaraha investeeringuks vaja.
Kuidas tehakse siis, kui on kinnisvaraobjekt antud RKAS-ile? Makstakse jooksvalt kindlalt ettenähtud summa ja selle summa eest tagatakse kogu elukaare vältel see, et kinnisvara seisund ei halveneks, et ei tekiks seda olukorda, kus peab minema nukra ilmega rahandusministri juurde lisaraha küsima, see tagatakse n-ö amortisatsiooni ja remondifondi arvestusega. Igasugune loogika ütleb, et just selliselt peabki heaperemehelikult riigi vara majandama.
Teine etteheide on see, et üleandmine on toimunud liiga aeglaselt või et seda oleks saanud teha veel kiiremini. Selle etteheitega ma olen osaliselt nõus, aga ma ei ole nõus, et selle eest süüdistatakse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi. Sellepärast, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ei saa mitte üheltki ministeeriumilt mitte ühtegi objekti jõuga üle võtta," ei näe Rõivas varasemalt endaga seotud riigifirmas puudujääke.
Selleks, et objektid saaks üle antud, peab olema mõlema poole selge tahe ja mõlema poole valmisolek. On nii neid ministeeriumeid, näiteks rahandusministeerium, näiteks justiitsministeerium ja mõned veel ja ka sotsiaalministeerium suures ulatuses, kes on kogu oma kinnisvara RKAS-i majandada andnud. RKAS sellega tegeleb ja on mõned kohad, kus seda ei ole tehtud.
Kui vaadata, kus need on tegemata, siis silma hakkab see, et kõige suurem on haridusministeerium, mis on 575 000 ruutmeetrit, aga sellel on väga selge põhjus. Valdavalt on tegemist kutsehariduskeskuste ja koolide objektidega, millest osadesse on investeeritud Euroopa Liidu vahendeid ja need objektid saab üle anda siis, kui need Euroopa Liidu vahendid, nii-öelda see viieaastane periood on lõppenud, kuna seal on erinevaid juriidilisi hinnanguid, et ei taheta sel ajal anda, kui on Euroopa Liidu vahendite perioodi kestvus.
Ja teiseks, on terve rida neid objekte ehk siis koolihooned, mida HTM plaanib pärast reformi anda hoopis omavalitsustele üle. Ja ka see on täiesti legitiimne viis. Lihtsalt infoks, et HTM-i puhul on seal, valdavalt kõikide objektide puhul, täiesti selged ja reaalsed põhjused.
Siis on 400 000 ruutmeetrit kaitseministeeriumi hooneid, kus on meil poliitiline kokkulepe, et me üle ei anna. Ja siis on paarsada tuhat välisministeeriumi hooneid välismaal, mille puhul on samuti poliitiline kokkulepe, kuna Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ei tegutse kõikides riikides, siis ei ole mingit mõtet neid objekte üle anda.
Muudes kohtades on tegelikult need üleandmisvõlad väga väikesed. Paar eelistust siiski on: keskkonnaministeerium ja maaeluministeerium on need, kus saaks tööd kiirendada küll, seal tuleb seda tunnistada. Nii et tegelikult ma arvan, ka riigikontroll, kui ta selliseid väga tugevaid järeldusi teeb, peab suutma näha natukene sügavamale kui ainult numbrid.
Kui võtta ka riigikontrolli enda kinnisvarakasutus, siis formaalselt võttes võiks ju ka, kui lihtsalt numbreid vaadata, tausta mitte teades võib öelda, et ka riigikontrollil läheb büroo haldus lähiajal kaks korda kallimaks, aga kui me teame, mis on selle taga, siis see selgitus on igati loogiline. Seal võetakse kasutusele rohkem ruutmeetreid ja võetakse kasutusele märksa väärikamad pinnad, nii et igati loogiline, et sellega tekib kallinemine ja selletõttu ei ole vaja küll RKAS-i ega valitsust süüdistada.
