Peaminister vastab vabaerakondlasete Rail Balticu järelepärimisele
Peaminister Jüri Ratas vastab täna kell 15 Riigikogus vabaerakondlaste arupärimisele Rail Balticu (RB) kohta.
Vabaerakondlased tahtsid vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Milline on RB ja sellega kaasnevate muude rajatiste ja ehitiste rahastusskeem ja kuidas see suhestub pikaajalises perspektiivis riigi eelarvestrateegiaga? Kui suur on Eesti loigu iga aastane ülalpidamiskulu, mida kaetakse riigieelarvest?
Jüri Ratas: RB raudtee ja sellega kaasneva taristu maksumuseks on arvestatud 4,8 miljardit eurot. Sellest Eesti territooriumil paikneva trassi maksumus on 1,3 miljardit eurot. RB on osa üleeuroopalisest võrgustikust, mis on vajalik liikmesriikide vahelise transpordi parandamiseks, mis tähendab, et seda kaasrahastatakse Euroopa ühendamise rahastust.
Rahastus pärineb Euroopa Liidu kahe rahastusperioodi vahenditest. 2021. aastal algab järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi kavandamine. Praeguse eelinfo alusel eeldavad kolm Balti riiki rahastuse jätkumist samadel alustel. Riigi eelarvestateegias 2017 - 2020 on RB kavandatud vahendeid kooskõlastatud tööde mahuga ja ajaga kogumahus 258,5 miljonit eurot.
See tähendab, et riigi omafinantseering on ligikaudu 19% ning me praegu eeldame, et ka tulevastel rahastusperioodidel jääb see sarnaseks suhteks.
Hoolduskuludeks on arvestatud 50 000 eurot kilomeetri kohta. Kokku kümmekond miljonit aastas. Plaani kohaselt katavad selle kasutustasud kauba ja reisiveo mahtude täitmisel nii, et riigieelarvest täiendavaid vahendeid ei ole vaja. On oluline, et kasutustasu määr oleks ühtne ja Balti riikides hallatakse trassi ühtsena ja ühtsetel alustel.
2. Kas ja kuidas RB võimendab olemasolevat raudteevõrku? Praegu raagivad RB ametnikud, et vana Pamu trass tuleb ules vOtta, aga missugune on valitsuse ametlik plaan ja pikaajaline kava terve raudteevõrgu osas tervikuna?
Jüri Ratas: nii Eesti kui ka teiste Balti riikide raudteed on hetkel isloeeritud raudteevõrk. Sisuliselt on tegemist uue raudtee kaubaterminali loomisega, kus luuakse ühenduspunktid olemasoleva raudteega. Näiteks reisiteenuse puhul on ühenduseks Ülemiste ja Pärnu jaamad, Lätis Riia ja Leedus Kaunase jaam.
3. Milline on projekti tasuvus (k.a. periood) ja ärimudel ning millised on võimalused ebasobivate asjaolude ilmnemisel selle muutmiseks?
Jüri Ratas: Euroopa Liidu poolne toetus on võimalik juhtumitel kui projetki planeeritavad liikmesriigid ei tule finantseerimisega toime ja rajatise maksumus on nii suur, et seda ei saa eeldada erasektorilt, siis finantsiliselt peab objekti omanik suutma taristut ülal pidada.
Eelkõige muudavad raudtee ühikonnale tasuvaks kiirest ühendusest tulenev ajasääst ja sotsiaalne kasu, samuti ehitusperioodil töökohtade loomine. Kokku loob RB umbes 12 000 töökohta, Eestis 3000 töökohta.
4. Miks ei ole projekti juhitud läbipaistvalt? Millal avalikustatakse kõik RB-ga seotud dokumendid, analüüsid (majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnalased jt), uuringud ja nende lähteülesanded?
Jüri Ratas: RB planeerimise läbipaistmatuse süüdistused ei ole põhjendatud. RB info on kättesaadav, nii selle teostatavus-, tasuvus- ja loodusuuringud ja samuti keskkonna mõjude strateegiline uuring. Meil on olnud 76 avalikku arutelu, kus on kokku osalenud 4000 inimest.
5. Vastutus kolme niigi vahel ei ole selgelt jaotatud. Praegu on täiesti arusaamatu, kes projekti edu või ebaedu eest vastutab. Kas RB-d haldavad kolm Balti riiki ühiselt või igaüks oma territooriumil eraldi? Kuidas on vastutus jaotatud?
Sellele viimasele küsimusele lubage vastata nii, et vastutus kolme Balti riigi vahel on selgelt välja töötatud juba enne esimest rahastuse toetamise taotlust.
