Kaljulaid selgitas BNS-ile, valitsus peab tegema valiku elektri varustuskindluse ja sõltuvalt turu arengust võib-olla madalama elektri hinna vahel.

"Olukorras kus üks variant on kindel, kuigi mõnevõrra kallim ja teine variant tekitab ebakindlust varustuskindluse osas, on iga poliitiku kohus teha konservatiivne otsus ja mitte kuulata ükses äriliselt mõtlevaid inimesi," põhjendas Kaljulaid oma prognoosi, et valitsus nõustub elektrijaamade erastamisega NRGga.

Tehing NRGga saab Kaljulaidi sõnul toimuda juhul, kui NRG on valmis vähendama Eesti Energia tururiski elektri müügil.

Kui Eesti ei uuenda põlevkivil töötavaid elektrijaamu või teeb seda väikeses mahus, peab kiiresti välja ehitama elektrikaabli Soome, et hakata ostma elektrit Põhjamaadest, selgitas Kaljulaid.

"See on selgelt agressiivne energiaturu arendamise strateegia, kuid jätab võimaluse paindlikult reageerida turu arengule," selgitas Kaljulaid.

Kogu Euroopas on elektri ületootmine ja tootjad müüvad elektrit muutuvkulude hinnaga ehk väga odavalt.

Eesti on väike riik ja võiks üritada odavat elektri ära kasutada, viitas Kaljulaid Eesti võimalusele.

Teine variant on Kaljulaidi sõnul jaamade renoveerida, mis annab varustuskindluse.

Mudel teise variandi hindamiseks on väga hea ning kõik selle variandiga seotud numbrilised näitajad on selged, märkis Kaljulaid.

Küsimus on Kaljulaidi sõnul selles, kas varustuskindluse eelistamine ja jaamade renoveerimine NRG poolt on riigile kasulikum ja odavam kui elektri impordi alustamine.

"See on see koht, kus Schroders ja McKinsey omavahel vaidlevad," Kaljulaid.

Valitsust elektrijaamade erastamisel nõustav Schroders toetab jaamade erastamist NRGle, Eesti ja Läti energiafirmade võimalikku ühendamist konsulteeriv McKinsey peab elektrijaamade erastamist NRG pakutud tingimustel Eestile kahjulikuks.

NRG oleks kindlasti parem tagatis vajalikele suurtele laenudele elektrijaamade renoveerimiseks, kui Eesti Energia juhtkond ja Eesti ettevõtluskultuur, märkis Kaljulaid.

Tulenevalt energiaturu võimalikest arengutest, oleks laenu andmine elektrijaamade renoveerimiseks Kaljulaidi sõnul riskivaba üksnes sel juhul, kui rahavood on ette lepingutega tagatud.

Kaljulaid tunnistas, et kui Eesti Energia võtab kohustuse osta erastatud Narva Elektrijaamadelt kindel kogus elektrit, ei saaks Eesti Energia osta võib-olla odavat importelektrit ja firma võib vabaturu tingimustes kaotada kliendid.

"Eesti Energia mure on põhjendatud. Kui Eesti Energia ostab elektrit põhjendamatult kallilt, siis firma väärtus väheneb," ütles Kaljulaid.

Eesti Energia väärtus langeb elektrijaamade erastamisega NRGle viimase pakutud tingimustel juhul, kui väärtust hindavad osapooled usuvad, et säilib elektri vabaturg ning elektrit müüakse jätkuvalt muutuvkulude hinnaga.

Samas pole odava elektrihinna säilimise ennustajatel praegu oma väidete kinnitamiseks paikapidavaid tõendeid, märkis Kaljulaid.

Narva elektrijaamade erastamistehingu mõju kohta Eesti ja Läti energiaettevõtete võimalikule ühendamisele ütles Kaljulaid, et ka pärast elektrijaamade erastamist säilib Eesti ja Läti energiaettevõtete liitumise põhiidee, mille kohaselt täiendavad Eesti põlevkivienergia ja Läti hüdroenergia teineteist.

Kaljulaidi sõnul ei ole üheselt selge, kuidas hindab Narva Elektrijaamade erastamist ja sellega seoses Eesti Energia väärtuse muutumist Läti pool.

"Võib-olla on ka lätlaste jaoks oluline see, et me oleme oma elektrijaamade tuleviku kindlustanud ja sellisel juhul ei hinda nad seda tehingut firmaväärtust vähendavaks," sõnas Kaljulaid.

Läti pool võib erastamistehingut hinnata ka Eesti Energia väärtust kahandavaks, kuna Eesti Energiale kuuluvad vaid pooled elektrijaamade aktsiad ning tulevane võimalik kasum läheb jagamisele NRGga.

Valitsus otsustab järgmisel teisipäeval, kas erastada Narva Elektrijaamad NRGle, mis tähendaks ühe energiaploki renoveerimist mõlemas elektrijaamas ning kindla elektri koguse ostmist elektrijaamadest Eesti Energia poolt 15 aasta jooksul.