Peep Aaviksoo kukutas EMT-kesksus

INTERVJUU EMT nõukogu esimehe ja Eesti Telekomi juhatuse esimehe Jaan Männikuga

Peep Aaviksoo lahkumine Eesti Mobiiltelefoni (EMT) juhi kohalt oli üllatus. Ehkki sellest viimasel ajal sosistati, eriti poliitilistes ringkondades. Täna tundub, et tegemist oli väga kiire otsusega, mis justkui viitaks tõsistele probleemidele omanike ja Aaviksoo vahel.

Kas on hoopis nii, et Eesti mees lasti lahti tegemaks ruumi mõnele välismaalasele?

Ei, ei. Kindlasti ei ole Peep Aaviksoo lahkumise taga mingi rahvuslik aspekt. Kui te mäletate, siis Leedu Telekomi etteotsa sai just leedulane, endine Leedu Hansapanga juht, ehkki Neivelt (Indrek Neivelt – Hansapanga Grupi juhatuse esimees – toim) polnud sellest just vaimustuses. Leedus lahkus soomlane. Sama käiku on oodata ka Lätis, kus suure tõenäosusega soomlasest juht lahkub.

Peep Aaviksood on peetud heaks, väga kompetentseks juhiks. EMT-l on läinud hästi, vähemalt mis puudutab aktsia hinda ja kasumit? Sestap on kogu selles protsessis kõige tähtsam saada vastus küsimusele – miks?

Meenutame. Tõnu Tee lahkus EMT eesotsast 1999. aastal. Ta tegi väga head tööd, muutis ettevõtte tehnoloogiliselt tippfirmaks. Aaviksoo on teinud EMT-st suurfirma. Kuid nüüd on meil probleem, sest räägime sedalaadi ettevõtete puhul eelkõige tehnoloogiast. Me ei räägi kliendist. Õigemini, me ei küsi endalt, mida annab kogu see tehnoloogiline areng juurde kliendile. Kui palju tavatarbija kasutab täna mobiiltelefoni rohkem, kui kolm aastat tagasi. Samas räägime kolmandast põlvkonnast. See pole teenus, see on tehnoloogia. Teisalt on selge, et suunatus kliendile, ja mitte ainult ühe ettevõtte raames, on just areng, mis ootab meid tulevikus. Täna on Eesti Telekomi all kaks ettevõtet – EMT ja Elion. Tihti tulevad ettevõttesse kaks remondimeest, kaks müügimeest, kaks eraldiseisvat kontseptsiooni, kuidas seal tehnoloogiat arendada. See ei ole mõttekas. Me peame rääkima kasumlikkusest, peame rääkima kokkuhoiust nende kahe ettevõtte baasil.

Kas ma võin järeldada, et Aaviksoo ei olnud nõus tegema koostööd Elioniga?

Ma ei saa otseselt seda kinnitada. Kuid olen kogenud, et “mobiilimehed” on olnud nii meil kui ka mujal rohkem tõrjuvamad ühistöö suhtes. Mobiilimehed oleks justkui rohkem uuendusmeelsed, nende äri seksikam, vaade suunatud tulevikku. Ma olen siin lugenud mitmeid koostöös tehtud arengukontseptsioone. Kuid mis sellest, kui need ei hakka tööle. Kui juht ei rakenda ennast eesmärgi saavutamisele 100 protsenti? Meil on olemas Telia ja Sonera ühendamise kogemus.

Kas Aaviksoo sai piduriks EMT ja Eesti Telefoni ühendamisel?

See ei ole nii lihtne. Küsimus on laiemas koostöös. Pealegi ei ole mina, kes ma pean nõukogule (Eesti Telekomi – toim) esitama arenguplaanid, veendunud, et ühinemine on õige arengusuund! Telia ja Sonera juhid on samuti ootepositsioonil, sest ka neil ei ole kahe suure firma kokkulöömise kogemus veel sedavõrd selge, et teha lõplikke järeldusi. Kuid ühte saan lubada küll: kevadel teen nõukogule ettepaneku, kas EMT ja Elion tuleks lõplikult ühendada või mitte.

Kas on tõsi, et EMT osatähtsus on Eesti turul langenud alla 50%?

Jah.

Oli see ehk üks Aaviksoo lahkumise põhjustest?

Me oleme vastakuti väga tugevas konkurentsis. Vodafonil on maailmas üle 250 miljoni mobiiltelefoni kliendi. Isegi TeliaSonera on nendega võrreldes väike firma. Me peame suutma neile vastu seista. Eestis on varsti miljon mobiiltelefoni. Rohkem neid siia lihtsalt ei mahu. Aga mis saab edasi, kuhu ja kuidas peab ettevõte oma arenguid planeerima, selles on küsimus.

Valdo Kalm? Mõneti üllatav lahendus.

Valdo Kalm (Elioni juhatuse esimees) on määratud kahte ettevõtet juhtima ajutiselt. On selge, et ta ei saa lõputult istuda kahel toolil. Aga ma ütlen, miks me täna valisime Kalmu. Tema on tegelikult see juht, kes teab, mida klient ootab. Olen näinud, kuidas ta oma töötajatele firmas seda selgitab, neile, kes selle eest vastutavad. Kalm tähtsustab klienti, ta on kasvanud välja ju Eesti Telefoni turundus- ja müügijuhist. Seda on meile vaja. Meil on vaja täpsemalt saada aru, mida klient tahab. Ja seda mõlema ettevõtte seisukohast, et luua tugevam ühisosa.

Kui te ütlesite, et järgmisel kevadel teete nõukogule ettepaneku, kas EMT ja Elion ühendada või mitte. Kuid kunas te teete riigile ettepaneku müüa riigi valduses olev kuldaktsia?

Mina seda ettepanekut ei tee. See on omanikevaheline küsimus. Kuid TeliaSonera on tipptasemel väga selgelt öelnud, et fima huvi on omada Balti tütarfirmades üle 50% aktsiatest. Täna pole see võimalik, sest TeliaSonera ei või kuni järgmise aasta maini turult aktsiaid kokku osta. Sealt edasi on see võimalik. Piisab kahest protsendist, et TeliaSonera käes oleks 51 protsenti Eesti Telekomi aktsiatest. Nii et: eks tulevik näita, kuidas omanikud selles küsimuses kokku lepivad.