Koppeli sõnul oleme me Euroopa kontekstis kõik rahatükist võitnud: süsteem on seetõttu olnud stabiilne; koos püsib euroala, Euroopa Liit ning finantssüsteem. Kindlasti on rahatrükist võitnud ka varade omanikud, sest varade väärtus on kasvanud.
Koppeli sõnul on arenenud maailma probleemid struktuursed ning ei kao kuskile. Ei kao rahvastiku vananemise probleem ega tootlikkuse vähenemise probleem.

Riigid ei suuda võlakoormaag hakkama saada ja seda koormat tuleb leevendada. Koppel tunnistab, et probleem on ebameeldiv ja senini ei ole suudetud välja mõleda võluvitsa selle leevendamiseks.
Praegu tuleb tükipressi alt igas kuus 80 miljardit eurot, kuid tõsisema probleemi tekkimisel keeratakse mahtu Koppeli sõnul juurde.

Millega see kõik lõpeb? Koppel tunnistas, et ei usu sellise raha jätkusuutlikkusse.

Koppeli sõnul pole ühtegi võlakriisi, mida poleks lahendatud inflatsiooniliselt. See tähendab, et finantsvarade, raha ostujõud pole kunagi pikalt säilinud. "Viimasest cashi totaalsest ostujõu langusest on juba veerand sajandit möödas. 40-aastaste tsüklitega nad kipuvad käima," tõdes Koppel.

Piltlikult öeldes tekitas 2008. aasta finantskriis suure augu, mida hakati buldooseriga selle trükitud rahaga täitma. Koppeli kirjelduse kohaselt on probleem aga selles, et auku täidetakse pimedas ja keegi ei näe, millal sellest august saab kuhi. „Ja see võib tekkida väga kiiresti,“ tõdes Koppel.