Esiteks on jõuliselt spekuleeritud teemal, et USA Föderaalreserv võib hakata järk-järgult vähendama oma rahatrükiprogrammi (QE). Teiseks, paljuski esimesest tulenevalt, on kerkima hakanud arenenud maade (eriti USA) riigivõlakirjade tootlused (võlakirjade hinnad on langenud). Kolmandaks on n-ö pihta saanud arenevate riikide valuutad ja ka nende riikide kohalikes valuutades denomineeritud võlakirjad.

Nüüdseks on aga selgunud, et Föderaalreservil pole QE tempo mahatõmbamisega eriti kiiret, sest tööhõivega on USAs jätkuvalt tõsiseid probleeme. Seega neljanda kvartali investeerimiskeskkonna kohta võiks praeguse seisuga teha sellised järeldused.

Reflatsiooniline* poliitika jätkub. Suunavad intressimäärad hoitakse arenenud riikides edaspidigi madalal ning riigivõlakirjade tootluse kasv üritatakse kontrolli alla saada. Reflatsioonilise poliitika jätkumine soosib turgudel riski võtmist.

Reflatsioonilise poliitika jätkumine ning sellega seonduv riskijulguse kasv mõjuvad hästi aktsiaturgudele. Suure tõenäosusega kaldub fookus tänaseks juba kenasti tugevnenud USA aktsiaturult Euroopale ja seni käesoleval aastal suhteliselt nõrgukestele arenevatele (aktsia) turgudele.

Reflatsioonilise poliitika jätkumine on ka toormetele positiivne. Langustrendis tööstuslikud toormed võivad läbi elada väiksemat sorti renessanssi. Trendimuutust pole praeguses kontekstis samas põhjust oodata

Võlakirjade puhul ei jää muud üle, kui samuti püsida riskiskaala kõrgemas otsas: sinna jäävad riskantsem korporatiivvõlg ning arenevate riikide kohalikus valuutas denomineeritud võlakirjad. Viimaste puhul on paljuski avalõigus kirjeldatud põhjustel toimunud aadrilaskmine loonud soodsaid ostukohti. Föderaalreservi senise poliitika jätkumine vähemalt peaks hoidma kontrolli all USA riigivõlakirjade tootluse. Samas olen sunnitud nentima, et selle tootluse tõusmiseks on surve siiski olemas.

Globaalse kasvu sünkroniseerumine toetab riski võtmist. Kuigi arenenud riigid seisavad silmitsi ülimalt tõsiste strukturaalsete probleemidega, näib praegune situatsioon pisut stabiilsem kui veel mõnda aega tagasi. Hea on see, et stabiilsus või (kesine) kasv võivad järgmisel aastal oodata nii arenenud kui ka arenevaid turge. Säärane sünkroonsus loob ka võimaluse varade edasisele kallinemisele hoolimata sellest, et kasv võib kaasa tuua ka arenenud maade riigivõlakirjade tootluse edasise mõningase kasvu.

Niisugused seisukohad on esitatud käesoleva aasta viimast kvartalit silmas pidades ning eeldades, et ükski praegu aktuaalne risk ei realiseeru. Peamised probleemid on USA-s järjekordselt võlalae tõstmise ümber toimuv, Lähis-Ida jätkuv ebastabiilsus, euroala võlakriis ning mitme areneva riigi poliitiline heitlikkus.

*Reflatsioon – fiskaal- ja/või monetaarpoliitiliste meetmete kogum, mille eesmärk on ohjeldada deflatsiooni. Meetmed võivad ulatuda maksude vähendamisest kuni intressimäärade alandamise ja rahapakkumise suurendamiseni.

Hea lugeja, SEB strateeg Peeter Koppel kirjutab Ärilehe veebiportaalile kaks korda kuus kolumne.

Lugude kommentaariumisse ootame registreeritud kommentaatoreid, kes võiksid Peetri kirjutatud teemal sõna sekka öelda ning neile on omakorda Peeter lubanud ka vastata.