Peeter Tava ja Imre Kose 100 miljoni kroonine restoraniäri
“Ma saan iga nädal kaks pakkumist: tule tee siia restoran. Aastas ehk siis umbes sada pakkumist,” ütleb Peeter Tava, Eesti suurima restoranifirma Bellavista Grupp juhataja ning suuromanik. Kutsujateks on eri kinnisvaraarendajad. Kui valmima hakkab uus ja suur maja, siis vajatakse sinna üheks oluliseks ankurrentnikuks head restorani, kohvikut või söögikohta.
Eesti nõutuima restoraniärimehe firmale Bellavista Grupp kuuluvad praegu kohvikud Bestseller, Vertigo restoran ja catering, kohvik-pagaritöökoda Boulangerie ja viimati detsembris Ülemiste Citys avatud 550-kohaline restoran Mercado. Sellel aastal avatakse veel vähemalt kaks uut restorani, lubab Tava. Üle-eelmisel aastal 20 miljonit, eelmisel 40 miljonit ning tänavu ennustatavasti 120 miljonit krooni käivet ja 140 töötajat teevad firmast Eesti suurima toitlustusasutuse, kui McDonald’sit mitte arvestada.
Bellavista väiksem kaasosanik, juhatuse liige, peakokk ja ühtaegu firma avalik nägu on staarkokk Imre Kose. Rollid firma juhtimises pole jäigalt paigas, kuid üldjoontes vastutab Kose köögi ja selle eest, mis köögis toimub, ning Tava kõige muu eest, mis jääb väljapoole kööki. Uute restoranide loomine, ideede väljatöötamine, arenguplaanide tegemine on aga ühistöö. Imre Kose nimi ja nägu aitavad muidugi ka restorane müüa, tegemist on aga ka personaalse vastutuse ja kvaliteedimärgiga, mis sunnib pidevalt pingutama.
Meeste jõudmine Eesti suurima toitlustusäri etteotsa on olnud mõnevõrra erinev. Peeter Taval on juristiharidus ja magistrikraad majanduses. “Olin aga lapsest peale unistanud kokaks saamisest, Imrega sain ka lähemalt tuttavaks temalt kokanduse eratunde võttes,” räägib Tava. “Ühel hetkel sain küll aru, et kokana pole mul endal mõtet tippude poole püüda, kuid restoraniäri oli loogiline valik.”Imre Kose karjäär on algusest peale kulgenud kokanduses. Aastaid oli ta palgaline kokk Olümpia hotellis, viis aastat tagasi aga hakkas eraettevõtjaks. “Minu jaoks oli see absoluutselt õige samm,” ütleb Kose.
Ühelt poolt on olukord uute restoranide tegemiseks soodne: valmimas on palju kinnisvaraarendusi, pakkumisi tuleb piisavalt ja on, mille vahel valida. Kose ja Tava jaoks on küsimus pigem selles, kui palju endal jõudu ja aega jätkub. Teisalt on jälle majandus jahtumas. “Restoraniäris on praegu juba näha, et Eesti majanduskasv aeglustub, inimesed loevad raha hoolikamalt,” lisab Tava.
Uus või hea?
Vähemalt kaks uut söögikohta lisandub Bellavista gruppi lähiajal siiski. Üks on omalaadne grillrestoran, teise detailidesse mehed veel ei lasku. Imre Kose selgitab, et laias laastus peaks suund minema keskmise hinnatasemega kvaliteetsete söögikohatde poole. Kuigi ühtegi konkreetset otsust pole langetatud, ütleb Peeter Tava, et nad mõtlevad juba ka Eestist väljapoole laienemisele.
Kui ma esmaspäeva lõuna ajal Ülemiste City Mercado restorani juurest tagasi kesklinna sõidan, küsib Tulika taksojuht: “Kas see on uus või hea?” Ja selgitab seejärel oma küsimuse mõtet: “Meil on viimasel ajal siia niipalju tellimusi, et olen mõelnud, kas restoran on nii uus, et kõik tahavad proovima tulla, või on restoran nii hea, et kõik tahavad tagasi tulla.”
Kuidas teha restorani?
•• Mercado restorani tegemiseks kulutati 25 miljonit krooni. Tõenäoliselt on see üldse suurim Eesti restorani-investeering. Restoranitegemise skaala alumises otsas saaks hakkama miljoniga. Viimasel juhul tuleb küll arvestada üsna lihtsa lahendusega – ehitada, kujundada ning mööblit valida eriti ei saa.
•• Kõige tavalisem uue restorani tekke skeem algab palgatööst tüdinenud kokast, kes leiab oma tutvus- või sõpruskonnast investori, kellega alustada omaenda äri. “Ega ka pangad ei taha alustavasse restoraniärisse eriti laenu anda, sel äril on suhteliselt suur risk,” selgitab Peeter Tava.
•• Osa Tallinna restorani- ja toitlustusäri kohta tehtud uuringuid ütleb, et esimese tegutsemisaasta jooksul paneb uksed kinni iga kümnes ning teise tegutsemisaasta jooksul iga viies restoran. Söögikohtade absoluutarv samal ajal ei vähene, kogu aeg tekib midagi juurde.
