Tapamaja töötüli lahendamiseks loodi mullu 25. oktoobril töötajate ametiühing, mille usaldusisikuks sai Andrus Saaremägi. Töötajate palgatõusu osas kompromissi otsivat meest on varasemalt neli korda kriminaalkorras ja lausa 43 korda väärteokorras karistatud.

Saaremägi ise ütles Ärilehele, et minevik on minevik, see ei ole tulevik. "Lihakombinaadi inimesed on minu minevikust teadlikud ja seni pole see kellelegi probleem olnud," ütles ta.

Viimati tunnistati Saaremägi Viru maakohtus 2012. aasta mais süüdi eluohtlike tervisekahjustuste tekitamises, kehalises väärkohtlemises ja varguses. Talle mõisteti liitkaristusena 5 aastat vangistust, mida vähendati lühimenetluse korras kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks määrati 3 aastat ja 4 kuud.

Keeldus vanglas töötamisest

2014. aastal arutati Saaremägi tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kohtumääruse kohaselt muutus mehe kuritegude dünaamika järjepidevalt raskemaks, näiteks viimased kaks kuritegu olid isikuvastased. "Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine," seisab kohtumääruses. Saaremägi osales ka rehabilitatsiooniprogrammis, kuid keeldus seal korduvalt töötamisest, põhjendades seda väikse töötasuga ja sellega, et töö talle ei sobi. "Selline käitumine näitab, et isik ei ole oma suhtumist töötamisse muutnud," seisab määruses.

"Isik oli kuus korda distsiplinaarkorras karistatud. Enne vangistust vahetas isik tihti töökohti, töötas mitteametlikult. Toimetulekut mõjutavad alkoholi kuritarvitamine ja võlad ning ka vanglas keeldus kinnipeetav korduvalt töötamast. Isik ise ei tunnista, et alkoholiga oleks probleeme. Isik ei teadvusta kuritegevusega kaasnevaid riske ega seda, et karistusest pääsemiseks tuleb endal alada ja käituda teisiti," seisab kohtumääruses.

Kriminaalhooldaja arvamusest selgub, et Saaremägi ema andis telefoni teel mõista, et pojal oleks kasulikum vangistus lõpuni kanda. Saaremägi ise soovis tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Peale võimalikku vabanemist soovis ta minna tööle, asumaks rahalisi kohustusi täitma, sest vanglas ei ole võimalik korralikku tööd teha.

Minevikuga on tehtud lõpparve

Eesti ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles, et usaldusisiku valimisel keskliit põhjalikku taustakontrolli ei tee. "Inimene peab õigustama oma kolleegide usaldust. Andrus Saaremägi on minevikuga lõpparve teinud, tema viimasest karistusest on möödunud kuus aastat ja uusi patte lisandunud ei ole. Hetkel on oluline, et Rakvere Lihakombinaadi töötajate õigused saaksid hästi esindatud. Teeme tihedat koostööd, et seadusi piinliku täpsusega täita," ütles Peterson.

Vastavalt AS HKScan Estoniale saadetud streigiteatele nõuavad Rakvere Lihakombinaadi töötajad tapamaja töötajate põhipalga tõstmist 16% võrra alates 1. veebruarist 2018 ja lisaks 16% põhipalga tõstmist 1. juulist 2018. Lisaks nõutakse, et tulemuspalga arvestamist ei muudeta. Palgaläbirääkimised jooksid ummikusse, kuna tööandja ei nõustunud töötajatele tegema ühtegi konkreetset palgapakkumist.