Perens tõi esile, et võrreldes 2009. aastaga on Eesti eksport kasvanud 97 protsenti ning klientidelt tulnud tagasiside ütleb, et tellimuste raamatud on jälle täis, teatas KPMG Baltics.

„Oleme suhteliselt fragmenteeritud majandusega riik, kus on palju tublisid sektoreid, mis toodavad nišikaupa väikestes kogustes. Möödunud aasta kevadel kirjutas The Economist kolmandast tööstusrevolutsioonist, milles võidavad need, kes suudavad valmistada ja tarnida kiirelt ja mugavalt väikeseid kaubapartiisid. Tundub, et vähemalt osalt vastab see tõele ja kui nii, siis on Eesti kindlasti võitjate seas,“ märkis Perens.

Tema sõnul kerkivad üha enam esile väikesed, insenertehniliste lahendustega, reaalselt tootmiseni jõudnud firmad.

Eesti SKP kasv võiks tänavu olla eurotsooni kasv pluss kolm protsenti ning Perensi arvates võiks majanduse väljavaadete osas olla ettevaatlikult positiivne.

Nii eraisikute kui ka ettevõtete osas paneb Swedbank laenude puhul varasemast enam rõhku potentsiaalsetele tulevastele tuludele, kassavoole.

„Kodulaenude osas oleme väga ettevaatlikud täiendavate tagatiste võtmisel – sugulaste maju ja kortereid enam eriti tagatiseks võtta ei taha,“ ütles Perens.

Perensi sõnul on ettevõtetel küsimus, kas ekspordinõudlus sunnib tegema investeeringuid ja kuhu see nõudlus läheb.

„Tehakse investeeringuid ka Eesti piiri taha, meie lähipiirkondadesse - seda on vaja ka finantseerida.“

Ärikliendi jaoks on Perensi arvates panga juures kõige olulisem otsuste ennustatavus, et ei tuleks üllatusi.

“Ettevõtte jaoks on pangaga suhtlemine kõrvaltegevus - mida vähem nad seda märkavad, seda rohkem on aega keskenduda põhitegevusele. Suhtlemine meiega ei tooda teadupärast ettevõttele täiendavat raha,“ lisas Perens.

Eesti panganduse puhul on kõige olulisem see, et kriisiaastatel ei pidanud Eesti maksumaksja panku toetama.

„Kui vaatame, kui palju pidid Euroopa riikides maksumaksjad panku toetama, siis eriti meie kinnisvarahindade suurt langust arvestades said Eesti pangad kriisis väga hästi hakkama.“

Lisaks käsitles Perens intervjuus piiriülest pangandusjärelevalvet, panganduse tehnoloogilist arengut ja teisi teemasid.