"Eesti valitsus ei ole viimastel kuudel teinud otsuseid, püstitanud teemasid ega käsitlenud küsimusi, mis oluliselt mõjutaksid teedesektori praegust käekäiku. Pikemas vaates võib sektorile mõju avaldada riigikogus neljarajalise Tallinna-Tartu maantee toetusrühma moodustamine ja juba mõnda aega kestnud arutelu riigiettevõtete võimaliku erastamise üle," leidis Pertnes.

Kuna Eesti teedesektori areng on peatunud ja teehoiu riiklik finantseerimine näitab vaikset langustrendi, ei saa Pertensi hinnangul olukorda rahuldavaks pidada ja valitsuse tegevusetus on sektorile pigem ebasoodne.

"Arvestades Eesti ettevõtluskeskkonda, kus eksport väheneb, ettevõtete kasumid vähenevad, investeeringud vähenevad, bürokraatia kasvab ja tootlikkus jääb palkade kasvust maha, on valitsuse tegevusetus pigem kahjulik ka ettevõtluskeskkonnale tervikuna," leidis Pertens.

Pertensi sõnul ei näe nii nende ettevõttes kui ka teedesektoris tervikuna lähiajal olulisi investeeringuid uutesse toodetesse, teenustesse ja tehnoloogiasse. "Tehtavad riigihanked on valdavalt hinnapõhised, konkurents tihe, hinnatase madal ja perspektiiv ebaselge. Sellises olukorras püütakse liigseid riske mitte võtta," märkis ta.

"Investeerimise eeldused oleksid soodne ettevõtluskeskkond, riigi ja erasektori koostöö, teehoiu finantseerimise stabiilsus, selge perspektiiv, piisav nõudlus ja tellijate valmisolek uusi tooteid ja tehnoloogiaid kasutusele võtta," leidis Pertens.