Petturitest kütuseärimeeste elu läheb kibedaks


Petturitest kütuseärimeeste elu läheb kibedaks
Alari Paluots

Riigil jääb sellel aastal ainuüksi kütuselt saamata üle miljardi krooni makse.

 Maksu- ja tolliamet (MTA) en­nus­tab, et riiki petetakse sellel aastal kütuse käibemaksuga 732 miljoni krooni (46,7 miljoni euro) ja kütuseaktsiisiga 467 miljoni krooni (29,8 miljoni euro) ulatuses. Kui aasta tagasi oli probleemiks see, et kütus ei jõudnud aktsiisilattu, siis praegu laekub aktsiisi hästi. Küll aga „maitseb” petturitele käibemaks: see küll deklareeritakse, kuid raha jäetakse riigile maksmata. Enne minnakse pankrotti, et siis taas uue firmaga turule tulla. Nimelt on Eestis käibedeklaratsiooni mitteesitamine või võltsimine kriminaalkorras karistatav, kuid deklaratsiooni esitamise puhul raha maksmata jätmine mitte. Eesti Päevaleht kirjutas kütuseturul valitseva poolseadusliku pettuse tõttu riigil aastas saamata jäävatest sadadest miljonitest kroonidest põhjalikult juba jaanuari alguses. Praegu julgeb MTA peadirekto­ri asetäitja Egon Veermäe öel­da, et uuest aastast peaksid petuskeemid vähenema. Ni­melt muu­­detakse rahandusministeeriumi eestvõttel vedelkütuse seadust, muudatus peaks jõustuma 1. aprillil 2011.

Rahandusministeerium saatis juba suvel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM), kelle tegevusalasse ve­del­kütuse seadus kuulub, kirja kütuseturu korraldamise teemal. 26. novembril saatis rahandusministeerium ministeeriumidele ja õliühingule kooskõlastuse saamiseks eelnõu, mis nõuab kütusefirmadelt tagatist vähemalt 100 000 eurot ning annaks MTA-le kaalutlusõiguse vastavalt riskianalüüsile tagatist suurendada. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul kannaks MTA kütusefirmad selle põhjal majandustegevuse registrisse ning kütust to­hiks osta vaid registreeritud ja tagatisega firmadelt. „Lisastiimul on käibemaksutagastus, millest ostja vastasel korral ilma jääb. Tagatis teeb aga käibemaksupettuse müüjale kasutuks ning peaks kõvasti ahendama petturfirmade mänguruumi ja arvu,” selgitas Ligi. MTA on kindel, et tagatise re­gulatsiooni puhul muutub kütu­se käitlemisega tegelevate isikute ring oluliselt ja vähemalt kütuseturul jääb käibemaksupettusi vähemaks. „Aga see ei tähenda seda, et pettusi toimepanevate isikute ring kaob, maksuameti ülesanne on aru saada, kuhu nad edasi liiguvad,” lisas Veermäe.

Rahandusminister möönis, et tagatise suurus on kindlasti vaidlemisteema, sest tegu on ettevõtlusvabaduse piiramisega. „Meie arvates on piirang täiesti proportsionaalne ja tagatisele ei peaks olema ka piiri. Samas tuli õliühing äsja välja ettepanekuga miinimumtagatist kümme korda suurendada, mis kahtlemata sobib suurtele ja mitte väiksematele ettevõtjatele,” lisas Ligi. Pettused on sagenenud 13 suuremat kütusega tegelevat ettevõtet koondava õliühingu juht Toomas Saks tunneb kütuseturul toimuva pärast muret, sest neil ettevõtetel, kes jätavad oma maksukohustused täitmata ja niimoodi riiki petavad, on turul teiste ees märgatav eelis. Sellepärast ongi õliühing esitanud seaduse muutmiseks veel jõulisemad ettepanekud. „Kõikidele turul vedelkütusega tegutsevatele ettevõtetele – tanklad, müü­jad jne – olgu tagatis 100 000 eurot. Järgmine kategooria on need, kellel on õigus aktsiisilaost kaupa vabasse ringlusesse luba­da. Nendele on finantsasutuse tagatis meie ettepaneku kohaselt üks miljon eurot.

 Sama tagatissumma kehtiks ka kolmandatest riikidest eksportijatele-importijatele,” rääkis Saks. „Kuid meiepoolne ettepanek on juba ainuüksi 100 000 euro juures leidnud päris kõva vastuseisu, et kuidas nii pal­ju saab küsida. Aga kui me räägime praegu riigil saamata jäänud summast, mis on 700 miljonit krooni, siis nendele ettevõtjatele, kes tahavad kaupa vabasse ringlusesse lubada, oleks ühe miljoni eurone tagatis täiesti vastuvõetav,” ütles Saks ja kinnitas, et kõik õliühingu liikmed on valmis seda maksma. Seaduse menetleja MKM tunnistab suurt probleemi, mis on seotud vedelkütuse müügist laekumata 700 miljoni krooniga. „See on riigile väga suur summa ning koostöös MTA, vedelkütuse müüjate endi ja partneritega tuleb teha kõik selleks, et seda summat vähendada,” tõdes mi­nister Juhan Parts. Riigil on, mille pärast muret tunda.

Loe veel

Kütuse käibemaksuga seotud pettused on paari viimase aasta jooksul märgatavalt sagenenud. Kui 2006–2007 registreeriti majandustegevuse registris kütusekäitlejatena keskmiselt 4,3 ja 4,7 ettevõtet kuus, siis praegu on see arv 14 ja tänavu juulis kasvas lausa 20-ni. „Kahjuks on aktiviseerunud need seltskonnad, kes ei käitu turul korrektselt,” tõdes Veermäe. Kokku oli kütusega tegelevaid firmasid 1. detsembri seisuga lausa 363, samal ajal kui Soomes on neid kõigest paarkümmend. Veermäe ei ütle, kui palju on nende seas pettureid, kuid annab mõista, et neid isikuid teatakse ja neil hoitakse silm peal. Toomas Saks on julgem ja väljendab arvamust, et petuskeemide tegijaid on kuus-seitse seltskonda, kelle taga on mitmed firmad, vaba raha aga pärineb kinnisvarasektorist, mis mõne aasta eest uppi lendas. „Eks see vaba raha otsis siis kasvuvariante, milleks saigi kütus,” märgib ta.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare