Mullu viisid pettused Euroopa Liidu eelarvest 901 miljonit, seega on pettuste rahastamine pisut vähenenud.

Täna OLAFi mulluseid tulemusi tutvustanud agentuuri juht Giovanni Kessler ütles ajakirjanikele, et tema arvates pole korruptsioon kasvanud, ehkki 2013 aastast on pettuste tuvastamine sagenenud. Kessleri sõnul on inimesed hakanud üha rohkem OLAFit pettustest teavitama.

Samas on aastaga ligi kümme protsenti vähenenud rahasumma, mis ELil on õnnestunud petturitelt tagasi saada. Mullu õnnestus OLAFil ja liikmesriikidel tagasi saada 187 miljonit eurot, mis oli ELi eelarvest pettusega kätte saadud.

ELi eelarvest läheb petturite tasku 0,6 protsenti, mis on tegelikult üsna mõõdukas näitaja, arvestades, ükski suuremahuline avalik rahakulutusprogramm pole petuüritustest vaba ning mahult poole suuremast Suurbritannia sotsiaalsüsteemi eelarvest läheb igal aastal "vasakule" 0,7 protsenti, märkis Reuters.

1400 mullu tuvastatud petuskeemi seast tõi OLAF näite ettevõtjast, kes taotles Bulgaarias köögiviljade külmutamise tehase seadmetega sisustamiseks 1,3 miljonit eurot. Asja uurides selgus, et seadmete tarnija oli ühtlasi ka tehase omanik ning dokumentides oli seadmete hind kunstlikult suureks paisutatud.

Teises petuskeemis võltsis Hiinast päikesepatareisid Euroopa Liitu importinud ettevõtja kauba saatedokumente, et vältida tollimaksu.

Siiski vaid pool OLAFi tuvastatud petuskeemidest on läinud riikide prokuratuurides edasi uurimisele, kirjutas Reuters. Kessleri sõnul võiks föderaalse prokuratuuri uurimine anda paremaid tulemusi; selle ideega aga pole liikmesriigid seni kaasa tulnud.