Pevkur ja Palo andsid ülevaate euroraha kasutamise kavast
Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjon sai majandus- ja taristuminister Urve Palolt ning siseminister Hanno Pevkurilt ülevaate algava EL-i eelarveperioodi raha kasutamise plaanist.
Eesti saab aastatel 2014-2020 Euroopa Liidult kokku 5,9 miljardit eurot. Sellest 3,5 miljardit on struktuuritoetus, mis suunatakse hariduse, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamisse, vahendas riigikogu pressiteenistus.
„Transpordiprojektidesse on plaanis ühtekuuluvusfondist suunata 447 miljonit eurot. Erilist tähelepanu pööratakse erinevate transpordiliikide ühendamisele, näiteks rongi- ja bussipeatused peaksid lähestikku paiknema," ütles riigikogu ELi asjade komisjoni esimees Kalle Palling.
"Samuti arendatakse üleeuroopalisse transpordivõrgustikku kuuluvaid teid, näiteks jätkatakse Tallinn-Tartu maantee neljarealise tee ehitust kuni Võõbuni. Arendatakse ka Tallinna lennujaama, väikesadamaid ja parandatakse raudteelõike,“ lisas ta.
Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul investeeritakse Tallinna, Tartu ja Narva teedeprojektidesse kuni 40 miljonit eurot. Tallinnas on suuremateks projektideks Reidi tee ehk „põhjaväil“ ja lennujaama tramm.
Samuti on kavas arendada Vanasadama ala liikuvuskeskkonda ja Haabersti piirkonda. Tartus plaanitakse ühendada idapoolne ringtee Räpina maanteega ning parandada raudteejaama ühendust südalinnaga. Narvas soovitakse rekonstrueerida linnasisene tee raskeveokite liikluse tarbeks ning ühendada rongi- ja bussijaam.
Siseminister Hanno Pevkuri hinnangul suunatakse 156,3 miljonit eurot piirkondade konkurentsivõime tugevdamisele ning 95 miljonit linnapiirkondade jätkusuutlikku arengusse. Tema sõnul on prioriteediks arendada ettevõtluskeskkonda ja luua uusi töökohti.
„On tervitatav, et uuel rahastusperioodil on kavas maapiirkondades arendada regionaalseid kompetentsikeskuseid, et ärgitada oskusteabe kasutamist ja arendada koostööd. Kompetentsikeskused on juba oma tegevust õigustanud, näiteks töötavad edukalt väikelaevaehituse kompetentsikeskus Kuressaares ning terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus Haapsalus,“ ütles Palling.
Pevkur märkis, et Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade jätkusuutliku arengu tagamiseks on vaja luua lasteaia- ja lapsehoiukohti. Selleks ehitatakse struktuurifondi vahenditega uusi lasteaedu ning laiendatakse olemasolevaid.
Reedel sai EL-i asjade komisjon ministritelt ülevaate transpordi, suuremate linnapiirkondade arendamise, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning energeetika ja ressursitõhususe valdkonna EL-i vahendite kasutamise plaanist.
Esmaspäeval kell 10 jätkab komisjon arutelu eurovahendite planeerimisest hariduse, tööhõive, sotsiaalse sidususe, tervishoiu, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse valdkonnas.
25. augustil kell 10 saab komisjon ülevaate keskkonna, põllumajanduse, maaelu ning kalanduse valdkonnast.
