"Eesti piimatööstuse jaoks, eriti eksportiva piimatööstuse jaoks, oli keeruline aasta. Meie üks olulisi turge, Venemaa turg, pandi juba 9. jaanuarist kinni," rääkis Murakas Ärilehele aastat kokku võttes.

"Siis me töötasime koos põllumajandusministeeriumi ja veterinaarametiga, et saada Vene turg jälle lahti. Juulis saime turu lahti ja kuu aja pärast, 7. augustist oli üleüldine embargo."

Muraka sõnul ei osanud keegi aasta tagasi aimata kui keeruliseks aasta kujuneb. "Aasta tagasi ei oleks keegi osanud arvata, et Vene rubla kolosaalselt kukub. Venemaa tundus nii suur ja võimas ning tugevalt kapitaliseeritud. Suurte reservidega," nendib ta.

"Kui nüüd mõelda, et mida me uuelt aastalt ootame .. piimandussektoril on maailma turul praegu raske. Vene embargo ja muud mõjud on jõudnud ka Lääne-Euroopasse. Üritame valmistuda selleks, et kui asi läheb päris hulluks. Oluline on ette valmistuda. Kui olla ettevalmistunud, siis võibolla ei tulegi kõige hullemat," ei ole Murakas ülearu optimistlik.

Muraka hinnangul järgmise aasta esimene kvartal tuleb Euroopa Liidus piimanduses väga keeruline, mitte ainult Baltikumis ja Soomes, kes traditsiooniliselt on väga tugevalt Venemaaga seotud.

"Piimanduses paremaid aegu tasub oodata aasta teises pooles. Me loodame, et aasta teine pool läheb paremaks, aga enne kui läheb paremaks läheb hullemaks," ei ole ta siiski lõplikult lootust kaotanud.

Ühtlasi meenutab Murakas, et kriis nuheldakse kõige rohkem ahela esimeses lülis. Nii nagu piimandussektoris on see ka kõigis teistes majandussektorites. "Ma loodan, et farmerid ikka vastu peavad ja oma tootmismahte säilitavad. Et tõukarju ei tule kriisi lõikes hävitada."

Positiivne on aga Muraka sõnul see, et Hiinaga Eestil hakkavad asjad lahenema. "Oleme suutnud mõelda pragmaatiliselt ja me peamegi olema pragmaatilised. Meil on hea meel, et Hiinaga suhted paranevad ja meil on lootus, et me millalgi jõuame ka sinna, et me saame Hiina turu avada. Praegu on pall ametkondade ja ministeeriumide kätes," võtab ta olukorra kokku.