Viimati olid piimatööstused kahjumis 2005. aastal, toona oli see oluliselt väiksem ehk vaid 0,7 miljonit eurot.

„Toorpiima toodangu mahu kasv ning ekspordi vähenemine on suunanud enam piimatooteid kohalikule turule, mis on omakorda tinginud tööstusest väljamüügihindade languse. Hinnalangus avaldab piimatööstuse müüginumbritele selget mõju, mida ei kompenseeri ka toodangumahtude kasv,“ ütles maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. „Tunduvalt on odavnenud ka peamiste piimatoodete – joogipiima, keefiri ja juustu jaehinnad,“ rääkis ta.

Piimatoodete kaalutud keskmised tööstusest väljamüügihinnad langesid kõikides piimatoodete gruppides, peamiste piimatoodete puhul ka jaehinnad. Näiteks oli 2,5%-lise kilepiima keskmine tööstusest väljamüügihind 2016. aasta esimeses kvartalis 32 senti liiter (-17,9%), keskmine jaemüügi hind oli 46 senti (-20,7%).

„Tarbijate jaoks võib hinnalangus tunduda positiivsena, kuid Eesti piimandussektorile on see kindlasti halb,“ lisas Kand.

Vähenenud on ka piimatoodete ekspordikäive. 2016. aasta kolme kuu jooksul eksporditi piimatooteid 27,7 miljoni euro väärtuses, mis on ligi 12 protsenti vähem aasta varasemaga võrreldes. 2014. aasta sama perioodiga võrreldes langenud ekspordikäive ligi 46 protsenti.

Piimatööstused investeerisid materiaalsesse põhivarasse ehk tehnoloogia- ja tootearendusse 2016. aasta esimese kolme kuuga 4,2 miljonit eurot, mida oli 110 protsenti enam võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Investeerimisaktiivsuse tõusule aitas kaasa maaelu arengukava 2014-2020 investeeringumeetmete avanemine.

Piimatöötlemise sektori moodustavad Eestis ligikaudu 25 töötlemisettevõtet ja talu. Ligi 98% protsenti kogu piimatööstuse müügitulust annavad kuus suuremat tööstust.