Kahel juunikuu päeval kirjutavad ligi 9 miljonit Hiina keskkoolilõpetajat kolledži sisseastumiseksamit, mis nende saatuse otsustab. Paljud on selleks kogu oma eelneva elu väga pingsalt valmistunud.

Gaokao tähendab otsetõlkes „kõrgem test". Läbija peab valdama Hiina ajalugu, inglise grammatikat ja tegema raskeid arvutusi. Kes soovib edasi õppida reaalsuunal peab valdama füüsikat, keemiat ja bioloogiat. Tulevased humanitaarid peavad aga briljantselt valdama politoloogiat, ajalugu ning geoloogiat.

„Ma õppisin keskkoolis 14 tundi päevas, kuus päeva nädalas ning ma ei olnud oma klassis enim õppiv inimene," ütles 24-aastane Shan Shuang. Ta otsustas lõpuks, et ei suuda testi piisavalt kõrgetele punktidele teha ja kandideeris välismaa ülikooli.

Ülikooli sissesaamiseks loeb vaid gaokao testi tulemus. On vaid väga vähesed erandid, kes ilma seda läbimata ülikooli saavad. Eesmärgiks on koguda võimalikult maksimumilähedane arv punkte. See jääb reeglina 750 punkti kanti. See ei ole aga maksimum, mida test võimaldab.

Suurem osa küsimusi on valikvastustega. Essees nõutakse üliõpilastelt filosoofiamaailma sisenemist.

Näide:

„Sa oled vaba, sest sa võid valida, kuidas kõrb ületada; sa ei ole vaba, sest sa pead kõrbe ületama igal juhul. Kirjuta selle kohta 800-sõnaline essee."

Võimatu maksimumi saada

Tudengid, kellel on kõrge skoor, on riigis kangelased. Neile korraldatakse kodulinnas bankette ning neist kirjutatakse meedias. Alates 1977. aastast ei ole keegi suutnud testis siiski maksimumpunkte saada.

„Võimatu on täispunkte saada. Sa võib matemaatikas saada maksimumi, aga humanitaarvaldkonna ainete hindamine võib olla väga subjektiivne. Isegi kehv käekiri võib sinult punkte viia," rääkis hiina keele õpetaja Gangdongi provintsist.

Proovi Bloombergi leheküljel, kas suudaksid testi lahendada. See on loomulikult vaid väga pisike osa kogu testist, aga aimu annab see siiski. Tee seda siit. Kujuta nüüd ette, et kogu see jama kestaks 9 tundi.