Pikemad teed, rohkem raha
Kui esimesest skeemist jääb tema sõnul välja kümmekond suurema tulubaasiga omavalitsust, siis teede arvelt saavad raha kõik Eesti 247 linna ja valda.
Peale Tallinna ei saa riigieelarve omavalitsuste toetusfondist reeglina toetust neli Ida-Virumaa kaevanduspiirkonna valda, mis elavad saastemaksudest, ja kaheksa jõukat Tallinna-lähedast Harjumaa omavalitsusüksust.
"Üldine proportsioon kujuneb selliseks, et sellest 120 miljonist kroonist saavad kuni 10.000 elanikuga omavalitsused kaks kolmandikku ja suuremad ühe kolmandiku," lisas Kelder.
Atoneni (pildil) sõnul tuleks kogu summa jaotada elanike arvu põhjal. "Leian, et teede pikkuse arvessevõtmine on ebaõige ja kummaline. Omavalitsustel on miljoneid asju, mille peale kulutusi teha. Teed on vaid üks osa nendest," märkis Atonen.
Ta lisas, et ministeeriumi pakutud kord on ka ebaõiglane, kuna toetusfondist hakkaksid raha saama ka rikkad omavalitsused eesotsas Tallinnaga.
Atonen ütles, et kavatseb oma arvamuse välja öelda ka valitsuse kabinetiistungil. Toetusraha jaotamise vaidlus oli pingeline ka koalitsiooninõukogus, kus jäi peale Õunapuu seisukoht.
Kelderi sõnul on ministeeriumi pakutud lahendusega põhimõtteliselt nõus nii linnade liit kui ka omavalitsusühenduste liit. Rahajagamise skeem oli kõne all valitsuse ja omavalitsuste läbirääkimistel, mis peeti 2003. aasta eelarve üle.
Valitsus peaks toetuse eraldamise kohta langetama otsuse kas sel või siis järgmisel teisipäeval.
Läänemaa Risti vallavanem Neeme Suur on rahul, et vähemalt pool rahast jagatakse teede pikkuse alusel. "Kui sada protsenti oleks jagatud elanike arvu alusel, siis suurem osa rahast oleks läinud omavalitsustele, kus elanike arv on kõige suurem, seega siis linnadele," lausus Suur, lisades, et raha jagamine elanike arvu järgi on oma aja ära elanud.
