Selle aasta seitsme kuuga on Ukraina edestanud tootmisnäitajate poolest teisi Euroopa arenguriike, kuid uued julgeolekualased pinged Venemaaga Krimmis kisuvad lahti vanad haavad. Müügitehingud kehastavad investorite habrast usaldust riigi majanduse vastu ning Ukrainal on keeruline üles ehitada reserve, sest Rahvusvaheline Valuutafond on kaasabi külmutanud, vahendab Bloomerg.

“Hetkel on keeruline rääkida uutest Ukraina laenuvõimalustest, sest Rahvusvahelise Valuutafondi programmis on liiga palju ebamäärasust ning poliitilist riski, ” sõnas Vladimis Miklashevsky, Danske panga vanemstrateeg.

Sellel aastal on võlakirjade müük tõusnud 14 protsentini peale seda, kui arenevatel turgudel liikuv raha kiirendas eraldisi kolmekordselt. Ukraina võlakirjad on võrreldavad India, Kasahstani ja Rumeeniaga omades võrdselt 1.4% arenguriikide võlakirjadest.

Küll aga on augustis rahavood näidanud teistsugust tendentsi peale seda, kui Vladimir Putin süüdistas Ukrainat terrorismis Krimmi poolsaarel ja Petro Poroshenko hoiatas edasise Venemaa sissetungi eest. Pinged Venemaa ja Ukraina vahel on halvendanud Ukraina väljavaateid arenguks. SKP-ga seotud võlakirjade väärtus, mis maksavad omanikele kasumit juhul, kui SKP ületab 125 miljardit dollarit, on kaotanud viiendiku oma väärtusest sellel aastal. Ennustuste kohaselt kasvab Ukraina 91 miljoni dollariline majandus 0.5 protsenti järgmise kahe kvartaliga.

Vaatamata sellele, et Ukraina rahvusvahelised reservid on kasvanud 35 protsenti ja on väärt hetkel 14 miljardit dollarit, on puudujääk siiski 6 miljardit dollarit. Poliitiline jagelemine ja reformide hilinemine on sundinud Rahvusvahelist Valuutafondi pannud abiprogrammi seisma.

Tõusvad poliitilised riskid, aeglane kasvutempo ja stagneerunud reservid mõjutavad riigi väljavaateid. S&P Global Ratings on hinnanud Ukraina majandust hindega B-.