Piritale tuleb veepark, mis annab Serenale silmad ette
Kui detailplaneering kinnitatakse, saab Pirita linnaosast mõne aasta jooksul kõige atraktiivsem vaba aja veetmise piirkond Tallinnas. Seda eelkõige neile, kes hindavad aasta ringi veemõnusid ning sportimisvõimalusi.
Serenast poole suurem
Eriti suured muudatused ootavad olümpiapurjespordikeskuse piirkonnas, kus detailplaneeringu järgi on kavas püsti panna veekeskus. Keskuse rajamise võtab ette AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, mille juhatuse esimehe Ahto Altjõe sõnul tuleb see suurim Läänemere piirkonnas. Kui Serena veepargi suurus on ligikaudu 10 000 ruutmeetrit, siis Pirita veekeskus tuleb poole suurem. Projekti teeb põnevaks see, et veekeskus ehitatakse otse merevette. Selline käik annab võimaluse suviti soodsate ilmadega pakkuda külastajatele võimalust veekeskusest merre suplema minna.
Kaugematele külalistele, kes tulevad veepargi mõnusid nautima, ehitatakse TOP-i territooriumile veel üks hotell, kuhu tuleb ligikaudu 300 kohta. Praeguses TOP Spa Hotellis on külalistele ööbimisvõimaluseks pakkuda 500 kohta. Veekeskuse võimalikuks külastajate arvuks on projektis arvestatud vähemalt tuhat inimest päevas. See on korralik inimeste hulk. Rajatavad parklad, mis annavad lisakohti 500 autole, peaksid selle mure lahendama.
Lihtne skeem
Kogu projekt hakkab maksma Altjõe hinnangul ligikaudu miljard krooni (umbes 64 miljonit eurot). Nüüd, kus projekt alles ideetasandil ning rahvusvahelised konkursid arhitektide ja projekteerijate leidmiseks tegemata, on see summa päris ligikaudne.
Põhiinvestoriks selle piirkonna arendamises ongi AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, kaasa löövad Altjõe sõnul ka pangad. Rahastamisskeem on lihtne – kõigepealt ehitatakse välja elamud, millesse on planeeritud 270 korterit. Korterite ruutmeetri ligikaudne maksumus tuleb 20 000 kuni 30 000 krooni (1280–1920 eurot). Korterite müügist saadud tulu investeeritakse edasi veekeskuse ning sadamaala väljaehitamiseks, samuti on planeeritud pooleldi maa-aluse 250-kohalise parkla ehitamine hotellist mere poole. Korda tehakse haljasalad ja laste mänguväljakud. Investeeringu tasuvusajaks on olümpiapurjespordikeskus esialgu planeerinud kümme aastat.
Elanikud sõdivad vastu
Igal projektil on tavaliselt ka varjukülg. Küsimusele, miks sellise huvitava plaani elluviimine on nii pikalt venima jäänud, vastab Pirita linnaosa vanem Triinu Rajasalu, et enne töödega pealehakkamist on vaja lahendada mitmed keerulised küsimused. Nagu näiteks osa Pirita elanike vastuseis suuremate elumajade ehitusele. “On ju loomulik, et kui inimesed on oma teatud elukeskkonnaga harjunud, on paljudel raske muudatustega kaasa minna,” seletab Rajasalu. Ka Eesti Arhitektide Liidul on selle ala arendamisel oma seisukoht, mis kuidagi olemasoleva detailplaneeringuga ei kattu. Kogu TOP-i piirkonna väljaarendamine on aga linnaosale kasulik, sest juurde tekib hulk töökohti ning luksuslik vaba aja veetmise võimalus. Rajasalu arvates suudab Pirita halduskogu vaidlusalustes küsimustes siiski kõiki rahuldava lahenduse leida.
Valus kitsaskoht
Veekeskuse projekt ei ole ainus uus ettevõtmine, mis Pirita linnaosal lähemal ajal plaanis. Pirita tee, Rummu tee ja Kose teega piirnevale alale on kavas rajada golfiväljakud ning valgustatud jooksu- ja suusarajad. “Praegu on see piirkond veel korrastamata, kuid paari aasta pärast peaks olema võimalik kasutada nii golfiradu kui ka harjutusväljakut,” on Rajasalu kindel. Projekti eestvedajaks on golfiliit.
Ettevõtmised on ilusad, kuid nad lisavad veelgi pinget Pirita valupunktile – see on ühendus linnaga, õigemini tipptundidel tekkivad tohutud liiklusummikud.
Arhitektid soovitavad kõrghoonet
•• Mõned päevad tagasi saatis Eesti Arhitektide Liit Pirita linnaosa valitsusele kirja, kus soovitab planeeritud madalamate elamute asemel ehitada TOP-ist edelasse jäävale alale hoopis 30-korruselise kõrghoone. Kirjas on öeldud: EAL-i eestseisuse korralisel koosolekul, mis peeti 13. jaanuaril 2005, oli muu hulgas arutluse all TOP-i detailplaneering, mille sadamaosa erilisi vastuväiteid esile ei kutsunud. Küll aga leiti üksmeelselt, et lubamatu on TOP-ist edelasse jääva ala hoonestamine esitatud kujul. Käsitletav ala on ülelinnalise tähtsusega, ületades kaugelt linnaosa lokaalse tähenduse. Seetõttu tuleks seda ala reserveerida mõne eriti tähtsa ülelinnalise objekti rajamiseks. Pigem võiks kõne alla tulla ka kuni 30-korruselise elamutorni rajamine, mis säästaks territooriumi ja säilitaks võimaluse ka väärika ühiskondliku objekti rajamiseks.
•• Äsja üleelatud tormi mõjusid silmas pidades on vastuvõtmatu ka esitatud parkimislahendus poolmaa-aluse parklana. EAL-i eestseisuse hinnangul on vale maa-ala põhimõtteline kasutamine.
