Plaadifirmade huve kaitsva fonogrammitootjate ühingu tegevdirektor Mari Uueda selgitas, et Promenumiga on kanakitkumine kestnud juba alates 2005. aastast.

“Promenum on keeldunud sõlmimast lepingut muusika esitamise eest,” sõnas Uueda. “Nad soovivad enda jaoks soodsamaid tasusid. Aga kui tariifid on jõukohased mõnele väikesele Saaremaa ööklubile, siis miks peaks me tegema erandi suurtele klubidele?”

Peale Promenumi lõbustusasutuste, mille hulgas on end pealinna suurimaks pidav, 2500 inimest mahutav Parlament, on ühingu tegevdirektori Uueda andmetel arusaamatusi vaid ühe Eesti klubiga.

Muusika esitamise eest makstava tasu määramisel arvestatakse ööklubi suurust ja seda, kui tihti seal toimuvad üritused. Mari Uueda sõnul teeb Promeneum mängitud muusika eest küll ülekandeid, aga seda oma suva järgi. “Makstavad summad on täiesti laest võetud,” iseloomustas Uueda.

Kohtus tuginevad fonogrammitootjad autorikaitse seadusele, mille järgi tuleb salvestise avaliku esitamise puhul maksta selle eest ka õiglast tasu. Konkreetsed rahasummad, mida kohtu kaudu nõutakse, jättis Uueda avaldamata.

OÜ Promenum juhataja Aivar Leping ütles, et fonogrammitootjate küsitavad summad on ebaloomulikult suured. “Mujal Euroopas on nii, et fonogrammitootjatele läheb 30–50 protsenti sellest tasust, mida saab autorite ühing. Eestis on fonogrammitootjate ühing autorite ühingu tasud üle võtnud,” rääkis Leping.

Ööklubiomanik on enda sõnul korduvalt püüdnud muusika esitamise eest makstavas tasus kokkuleppele jõuda, ent vastaspool on olnud väga jäigal positsioonil. “Ettepanekule asja arutada on tulnud pelgalt tähitud kirjaga vastus, et tariifid on sellised ja kõik,” ütles Leping.

Kui palju on Promenum muusika esitamise eest fonogrammitootjatele maksnud, väitis Leping end mitte teadvat, sest on mitu kuud viibinud välismaal. “Seadus ei kohusta meid fonogrammitootjatega lepingut sõlmima, seal on juttu ainult õiglasest tasust,” märkis ta.

Promenumi omanik Aivar Leping seisab ka mullu asutatud Eesti ööklubide liidu eesotsas. Tema sõnul kavatseb liit astuda nii muusika autorite kui ka levitajatega autoritasude määrade muutmise üle läbirääkimistesse.

“Kui fonogrammitootjate ühing ütleb, et enamik klubisid on praeguste tariifidega nõus, siis tegelikult ei ole see kaugeltki nii,” teadis Leping.

Põhiline probleem on ööklubidele tasu määramise metoodikas, kus aluseks on võetud lõbustuskoha suurus arvestusega üks inimene ühe ruutmeetri kohta.

“Praegu karistatakse neid klubiomanikke, kes hoolitsevad selle eest, et külastajatel oleks ruumi ka hingata. Suurus ei tähenda automaatselt täituvust,” märkis Aivar Leping.