Kehtiva seaduse kohaselt peavad ametiisikud samuti deklaratsiooni kandma kogu oma teenitud tulu, kuid avalik on vaid ametiisiku poolt ametikohal saadud tulu. Info kogu teenitud tulust on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ehk seda näevad vaid deklaratsiooni kontrollijad, teatas valitsuse pressiteenistus.

„Ametiisikute on inimesed, kellele on antud rohkemal või vähemal määral õigust kasutada avalikku võimu ning nende inimeste puhul on võimalikult suure läbipaistvuse huvides põhjendatud kogu teenitud tulu avalikustamine,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet.

Ametiisikuks on korruptsioonivastase seaduse tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Seadus sisaldab ka ametiisikute nimekirja, kes on kohustatud esitama huvide deklaratsiooni.

Deklareerimine selgemaks

Põhiseaduskomisjoni algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on muuta ametisikute huvide deklareerimine selgemaks ja lihtsamaks ning suurendada deklaratsiooni automaatset eeltäidetavust.

Samuti näeb eelnõu ette deklareerimisele kuuluva saadud soodustuse alampiiri muutmist, määrates selleks kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamäära, milleks praegu on 5298 eurot ja 80 senti. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on alampiir seotud deklarandi saadud viimase nelja kuu töötuluga, mis paneb deklarandile kohustuse vastav summa ise igakordselt välja selgitada.

Lisaks kaob eelnõu kohaselt ära vajadus deklareerida vabatahtliku kogumispensioni osakuid ning ametisiseseks kasutamiseks tunnistatakse andmed deklarandi enda tehtud soodustuste kohta.

Eelnõu seletuskirja järgi võivad tehtavad annetused olla vajalikud deklaratsioonide kontrollijatele oma ülesannete tõhusamaks täitmiseks, kuid avalikkuse huvi tehtud annetuste vastu ei kaalu üles deklarandi õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele ning õigust teha eraviisiliselt isikutele või organisatsioonidele annetusi lähtudes oma maailmavaatest või usulistest veendumustest.

Komisjon kiitis heaks ettepaneku viia eelnõu teine lugemine läbi 8. märtsi riigikogu istungil ning kolmas lugemine ehk lõpphääletus 10. märtsi riigikogu istungil. Seadus on vastuvõtmise korral planeeritud jõustuma 1. maist.