„Komisjonis tekkis arutelu, kas õigem oleks moodustada uurimiskomisjon või probleemkomisjon, kuid lõpuks jäädi üksmeelselt arvamusele, et uurimiskomisjon on suuremate õigustega ning seetõttu sobivam küsimusega tegelema,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet.

Vastavalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on uurimiskomisjonil õigus kutsuda komisjoni ette isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ning vastama küsimustele.

Seejuures on võimalik isikut mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise, andmete või dokumentide esitamata jätmise või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumise eest karistada rahatrahviga.

Riigikogu 52 liikme algatatud riigikogu otsuse " Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine AS Tallinna Sadam juhtkonnas toimunud korruptsiooni ja sellelaadsete juhtumite tulevikus vältimiseks vajalike meetmete uurimiseks" eelnõu (88 OE) näeb ette, et moodustatav komisjon analüüsiks riigifirmas juhtunut ning sõnastaks järeldused selle põhjuste ning seda soodustanud asjaolude kohta. Komisjon peaks eelnõu kohaselt esitama oma uurimistöö lõpparuande riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 1. maiks 2016.

Otsuse eelnõud algatajate poolt põhiseaduskomisjonile tutvustanud Artur Talvik pidas oluliseks, et moodustataks just suuremate õigustega uurimiskomisjon. „Uurimiskomisjon peaks kindlasti vaatama ka seda, et kuidas oli juhtimine ettevõttes korraldatud ning läbi selle jõudma ettepanekuteni, kuidas minimaliseerida korruptsiooniohtlike olukordade teket riigifirmades,“ lisas ta.

Talviku sõnul käis ta uurimiskomisjoni loomise idee välja seetõttu, et juhtumi vastu on väga suur avalikkuse huvi.

Augusti lõpus pidasid kaitsepolitseiameti töötajad altkäemaksu võtmises kahtlustatavatena kinni AS Tallinna Sadam juhatuse toonase esimehe Ain Kaljuranna ja toonase juhatuse liikme Allan Kiili. Mõlemat meest kahtlustatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises pikema aja jooksul.