Isolatsiooni jäänud maa on välja kuulutanud enam kui 100 eraldi projekti, mis vajavad välisinvesteeringuid Wonsan-Kumgangi erimajanduspiirkonnas. Selles mägises piirkonnas asub Kimi paleed ja suveresidents.

„Nad visandavad seda Ida-Aasia uue äri- ja turismikeskusena,“ ütles Wonsani investeerimiskomitee sõltumatu konsultant Michael Spavor. Kokku otsitakse enam kui 150 miljonit dollarit välisraha, sealhulgas ka õlletehase tarvis. „See on kena piirkond rannikul.“

Põhja-Koreas on enam kui 20 erimajandustsooni, mis kasutavad musta turgu valuuta kauplemiseks ning kus kehtivad majandust puudutavad eriseadused, mis lubavad isegi lepingu rikkumisel minna riigi vastu kohtusse. Siiski ei ole Nõukogude stiilis plaanimajandusega vaesunud riigil lihtne meelitada välisinvestoreid.

Egiptuse Orascom Telecomile kuulub Põhja-Korea ainus mobiilsidefirma Koryolink. Ettevõttel ei ole lubatud teenitud kasumit riigist välja viia. Ettevõttel on seal 2,5 miljonit klienti.

„Enamus välisinvesteeringuid Põhja-Koreas lõppevad halvasti, kuigi paljudel üritajatel on mingi ettekujutus asjadest ja neil puuduvad sidemed otsustajatega,“ ütles Lõuna-Korea Kookmini ülikooli professor Andrei Lankov. „Kellel see õnnestus, teenisid palju, kuid nad on väga vaiksed oma äriedu osas, kuna ei soovi kellegi tähelepanu.“

Paljud huvilised on eemale peletatud Põhja-Korea isolatsiooni tõttu, kuna tuumaprogrammi ja inimõiguse olukorra tõttu on riigi vastu kehtestatud karmid sanktsioonid.

Wonsanis on võimalik arendada bussiterminaali, restorane, bensiinijaamu ja 90 miljoni dollarilist valitsusele kuuluvat hotelli.

Õlletööstus peaks tootma aastas 50 miljonit liitrit õlut. Vilets infrastruktuur ja kasvav nõudlus on pannud palju Põhja-Korea linnu tootma oma õllesid, kuid ükski ei müü nii hästi kui Taedonggandi õlu. Selle tehase sisseseade imporditi hiljuti surnud Kim Jong II isikliku käsu alusel Inglismaalt.