Marek Strandbergi ja Tallinna tehnikaülikooli teadlaste Leo Vallneri ning Raivo Vilu esitatud töö tõi esile põlevkivienergeetika negatiivseid mõjud nii kaevanduspiirkondade põhjaveevarudele kui ka keskkonnale üldse, kirjutab Eesti Päevaleht.

Uuringu tellinud europarlamendi liige Andres Tarand nentis esitlusel, et varem pole miskipärast põlevkivist rääkides mainitud selle kaevandamise negatiivseid mõjusid põhjaveele. Valminud töö on üks esimesi, mis käsitleb kaevanduste ja põhjaveega seotud keskkonnamõjusid üksikasjalikumalt.

Strandberg tõi välja, et praegu on Eesti energeetika kasutegur väga madal, küündides vaid 15 protsendini. “Juhul kui ka kõik elektrijaamade põlevkivikatlad renoveeritakse keevkihtkateldeks, tõuseks efektiivsus üksnes 17 protsendini,” märkis ta.

Raiskava iseloomuga ning ebaefektiivse põlevkivienergeetika asemel pakkusid eksperdid võimalust hakata energeetikas laiemalt kasutama maagaasi ning arendada välja hajaenergeetika.

Uuringu järgi on mitmel juhul hinnatud Kirde-Eesti põhjavee tarbevaru alusetult suureks. See omakorda on esile kutsunud põhjavee ülekasutuse ja varude ohtu seadmise. Sellises olukorras võib juba lähiaastail osutuda möödapääsmatuks põlevkivitööstuse piirkonna ühisveevarustuse üleviimine puhtalt põhjaveelt tehniliselt puhastatud Narva jõe veele.