Poliitikasse läinud endine keskpankur Danske rahapesu mainekahjust Eestile: rahapesu suhtes peab olema nulltolerants

 (49)
Andres Sutt
Andres SuttFoto: Rauno Volmar

Kas rahapesuvastase võitlusega tegemiseks on tarvis just uut üleeuroopalist institutsiooni, kuid koostöö ja infovahetus on olulised, ütles Reformierakonnaga liitunud, aastatel 2001-2009 Eesti Panga asepresidendi ametit pidanud Andres Sutt, kes oli ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) tegevjuhi vanemnõunik ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu liige.

Financial Times kirjutas juhtkirjas, et vaja on Euroopa-ülest rahapesuvastast järelevalvet, kuna väikeriikidel nagu Baltimaadel, Küprosel ja Maltal puuduvad sageli ressursid ja tahe võitlemaks finantskuritegudega. Kuidas teie sellesse suhtute?

Tahte küsimus on oluline, see peab olema. Rahapesu suhtes peab olema nulltoletants. Seda tuleb analüüsida, kas just on tarvis üleeuroopalist rahapesuvastast järelevalvealast institutsiooni, kuid infovahetus ja koostöö peavad olema.

Kas see üleeuroopalise institutsiooni vajadus käib rohkem Rahapesu Andmebüroo või Finantsinspektsiooni kohta?

Pigem Rahapesu Andmebüroo kohta.

Kuivõrd on viimase aja üleskerkinud rahapesuskandaalid nagu Danske Banki oma kahjustanud Eesti mainet? Kuidas tekitatud mainekahju saab parandada?

Seotud lood:

Kõige paremini räägivad teod. Pankade asjad peavad olema kontrolli all, et nad ei satuks musta nimekirja. See on kasulik riigile, pankadele ja majandusele. Tähtis on see, kuidas regeeritakse. Loodetavasti ei tule välja uusi juhtumeid.

Kas Eesti on liigutanud piisavalt kiiresti, et regulatsioonide mõttes ja nende täitmise osas rahapesuriske minimeerida?

Selle Danske Banki juhtumi valguses on toimetatud sedasi, et vaevalt rahapesu on nüüd kellelegi teisejärguline teema.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare