Poliitikud valmistavad Weroli rapsiõlitehast ette müügiks
Päevalehe andmetel võivad olla riigile kuuluva tehase ostust huvitatud eelkõige Rahvaliiduga seotud põllumehed eesotsas Jõgevamaa tootjate liidu esimehe Urmas Ingveriga, kes tunneb põllumajandusminister Ester Tuiksood.
Nimetatute ning ka rahvaliitlase ja ministri nõuniku Mait Pajo, Weroli juhataja Helmo Hainsoo ning nõukogu esimehe Raul Rosenbergi koostöös ei lubatud väidetavalt Weroli eksjuhil Erki Aavikul ettevõtet oluliselt laiendada.
Urmas Ingveri lükkas kuuldused oma ambitsioonidest seoses Weroli ostuga ümber. “Ei, nii ei ole ma mõelnud.”
Aavik tahtis ettevõtte aktsiakapitali laiendada ning erainvestoreid kaasata. Sügisel 2003 alustati läbirääkimisi võistleva Soome tehase Mildola Oy ostuks ning aasta lõpuks olid soomlased nõusse saadud. Kava toetas ka Weroli nõukogu, toonane põllumajandusminister Tiit Tammsaar ning Rahvaliidu esimees Villu Reiljan.
Rahastamisskeemid sai koostöös Miltola aktsionäride esindajaga Unilever paika pandud, fondide kaudu plaaniti kaasata ka EBRD vahendeid.
Töö sujus mullu sügiseni, kuni oktoobris teatas nõukogu koosolekul esimees Raul Rosenberg, et laienemisplaanid peatatakse. See oli minister Tuiksoo otsus. Varem oli Tuiksoo väidetavalt Aavikule kinnitanud, et plaan on väärikas, kuid vajab veidi aega analüüsimiseks.
Riik on Werolisse matnud 200 miljonit krooni ja enam ise investeerida ei soovi. Kuid ka erainvestori kaasamine oli ministrile vastumeelne. Werolil on selgelt ka sotsiaalne mõõde – kohalikud rapsitootjad müüsid ettevõttele seemet, erainvestor võinuks osta seemne mujalt.
Aasta lõpus lahkus Aavik, sest tema plaanid peatati. Ettevõttel tekkis kuni 100 miljoni kroonine võlg rapsitootjate ees ja kogu süü langes Aavikule.
Väidetavalt oli Hainsoo see, kes mullu kinnitas, et Werol Eestist piisavalt rapsi ei saa ning valmistas ette rapsiostutehinguid välispartneritelt. Weroliga seotud inimeste hinnangul allkirjastas Aavik mullu vaid mõne üksiku rapsiostu tehingu, enamik neist said Hainsoo allkirja.
Aavik on varem deklareerinud, et lahkus ettevõtte juhi kohalt, sest aktiivne saneerimisaeg sai läbi. Täiendavatest kommentaaridest ta keeldub, viidates kokkuleppele nõukoguga, et teineteist avalikult mustama ei hakata.
Seemne hind langes
Aaviku ajal varus Werol 112 000 tonni rapsiseemet, samal ajal kui plaaniti varuda 70 000 tonni. Suur osa seemnest imporditi kõrge hinnaga, kuid kuna tootmine ei laienenud, jäi lattu ja on seal siiani. Vahepeal langes seemne hind maailmaturul ning hetkel tegelevad audiitorid Werolis selle ümberhindamisega. Esialgsetel hinnangutel ulatub kahju 15 miljoni kroonini.
Praeguseks on võlga Eesti tootjate ees vähendatud kahe miljonini. Suurim võlausaldaja on 14 miljoni krooniga Leedu VP Marketiga ühte kontserni kuuluv Tikras Kelias.
Kui Werol müüdaks praeguses seisus, oleks tegemist hädamüügiga. Samas oli aktsiate müük möödunud nädalal arutusel juba valitsuses.
Mitmed poliitikud, teiste hulgas rahandusminister Taavi Veskimägi, ei saa aru, miks riik peaks õlitootmisega tegelema. Samamoodi võiks ju riigil olla oma leivakombinaat või lihatööstus – mõlemad toetaksid kodumaiseid tootjaid.
Weroli probleemid enne 2003. aastat
Polnud turundusinimest
Kahjum üle 100 miljoni
Tehase käivitamisel 1997–1999 lähtuti väga optimistlikest eeldustest.
2001–2003 polnud turundusega tegelejat.
Ettevõte teenis nelja aasta jooksul üle 100 miljoni krooni kahjumit.
Riskikapitali kaasamiseks pidanuks ettevõte mõnda uude tehnoloogiasse panustama. Aavik pidas tähtsaks biodiisli tootmist.
2003. aastal müüs Werol ligi 3/4 õlitoodangust ühele ettevõttele – Leedu Tikras Keliasele ja tema tütarfirmale Eestis.
Majandusaastal 2003–2004 teenis Werol 3,9 miljonit krooni kahjumit. Eelnenud majandusaastal aga ligi 14 miljonit kahjumit.
Intervjuu põllumajandusministriga
Ester Tuiksoo: “Weroli müük selgub pärast finantsauditit.”
Väidetavalt polnud mullu suveni ei teil ega endisel põllumajandusministril Tiit Tammsaarel midagi selle vastu, et Erki Aavik laiendab Weroli tootmist, ostes Soomes Miltola tehase. Oktoobris aga avaldasite ettevõtte nõukogu kaudu, et laienemine tuleb peatada. Millest järsk meelemuutus?
Aavik tegeles erainvestori otsimisega omal algatusel, ilma et see oleks olnud nõukogus eelnevalt läbi arutatud ja heaks kiidetud. Äriplaan, mille Aavik sügisel esitas, ei leidnud heakskiitu.
Olete öelnud, et Weroli bilanss oli üles blufitud ja kasumit suurendatud omakapitali arvelt. Samas kiitsite heaks ettevõtte viimase majandusaasta aruande.
Seda, et bilanss oleks üles blufitud, ei ole ma väitnud. Tegeliku olukorra kohta saab vastuse finantsauditi järel, mille nõukogu on tellinud ja mis peaks valmima veebruari lõpuks.
Weroliga seotud isikud süüdistavad, et osalete teadlikult “mängus”, millega vähendatakse skandaalidega Weroli väärtust, et valmistada ette selle erastamist ebasoodsatel tingimustel Rahvaliiduga seotud investoritele.
Esitatud väidetel ei ole mingit tõepõhja all.
Kas riigil on Weroli aktsiaid vaja?
Ma loodan, et küsimuse juurde tuleb valitsus pärast ettevõtte finantsauditi tulemuste selgumist.
Kas Eesti Viljasalv tuleks Weroliga ühendada?
Praeguses olukorras ei oleks see kummagi ettevõtte jaoks lahendus, sest Eesti Viljasalv on seotud Rakvere Viljasalve pankrotimenetlusega ja tema tuleviku suhtes saab seisukoha võtta pärast riigile tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamist.
