Politsei: ebaseadusliku võõrtööjõu palkamine on kolme aastaga kolmekordistunud

 (37)

Ehitustööd Gonsiori ja Pronksi ristmikul
Foto on illustreerivFoto: Vallo Kruuser

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) selle aasta üheteistkümne kuu jooksul ehitusobjektidele tehtud reidid näitasid, et seadusliku aluseta töötajaid on võrreldes varasemate aastatega mitu korda rohkem ja ettevõtjad jätavad tihti enamasti ukrainlastest ja moldovlastest töötajad nõuetekohaselt registreerimata.

Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juhi Margo Petersi sõnutsi tähendab see sisuliselt musta tööjõu kasutamist ja võib kaasa tuua probleeme nii töötajaile, tööandjaile kui ka töö tellijaile. „Objektilt avastatud registreerimata töötajad ei saa oma tööd jätkata ja objektide valmimisajad võivad edasi lükkuda. Mustema stsenaariumi puhul peavad isikud lahkuma Schengeni territooriumilt, kui nende viibimisõigust piiratakse ja tööandjal ei võimaldata tulevikus välismaalt tööjõudu värvata,“ ütles Peters.

PPA seisukohast tekitab probleeme ka asjaolu, et peatöövõtjal ei lasu hetkel kehtiva seaduse alusel vastutust välismaalastest töötajate nõuetekohase registreerimise eest. „Peatöövõtjal ei ole huvi ega motivatsiooni kontrollida, kas objektil tööle asuval välismaalasel on ikka seaduslik alus Eestis töötamiseks. PPA on loonud e-päringute keskkonna politsei.ee lehel, kus on võimalik kontrollida, kas töötaja lühiajaline töötamine on registreeritud. Selle eest vastutab töövõtja, kes välismaalase palkab. Peatöövõtjatel pole praegu piiranguid ka vahendajate hulga suhtes. Veel eraldi probleem on, et ettevõtted üritavad kõrvale hiilida ettenähtud palgamaksmise kriteeriumitest. Kõik see kokku rikub ausat konkurentsi,“ rääkis Peters.

Peatöövõtjal ei ole huvi ega motivatsiooni kontrollida, kas objektil tööle asuval välismaalasel on ikka seaduslik alus Eestis töötamiseks.
Seotud lood:

Olukord ehitusturul on probleemne

Loe veel

Petersi sõnul viitab kasvanud seadusliku aluseta töötamise juhtumite arv selgelt, et olukord ehitusturul on probleemne ja vajalik oleks astuda samme selle paremaks reguleerimiseks. „Mõistlik oleks ka registreerimise protsessi lihtsustada ja automatiseerida. Oleme teinud tööandjatele teabepäevi, kuid sellegipoolest tulevad paljud taotlused praegu sisse puudustega. Välismaalaste töölevõtmise protsess peaks üldse olema sujuvam. Usun, et siin võiks aidata tsentraalne süsteem, mis lihtsustaks dokumentide esitamist ja mille kaudu kontrollitaks automaatselt puudusi ning need edastataks automaatselt õigesse piirkonda. Hetkel on väljatöötamisel e-taotluskeskkond, kus tööandjad saaksid välismaalase lühiajalise töötamise taotluse sujuvamalt esitada,“ sõnas Peters.

„Ühelt poolt on arusaadav, et tööjõudu on vaja üldjuhul kohe ja kiiresti ning tööandja soovib töötaja sobivuses antud tööle veenduda. Teiselt poolt on riigi huvi, et isikud töötaksid siin seaduslikult, neil oleksid sotsiaalsed garantiid, töö saaks õiglaselt tasustatud ja riigile laekuksid nõutavad maksud,“ lisas Peters.

Selle aasta üheteistkümne kuuga registreeriti Eestis 445 seadusliku aluseta töötamise juhtumit, 2016. aasta sama aja jooksul 180 ja 2015. aasta samal perioodil 129 juhtumit. 2017. aastal kasutati rohkesti võimalust tuua töölisi Eestisse lühiajaliselt, lühiajaline töötamine registreeriti politsei- ja piirivalveametis 7560 juhul (2016. aastal 1782 ja 2015. aastal 1086 juhul). Seda saab seadusest tulenevalt üldjuhul teha kuni 270-ks päevaks 365 päevase perioodi jooksul. Välismaalaste Eestis töötamise reeglid tulenevad välismaalaste seadusest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare