Karuloomakasvatus on Eestis viimastel aastatel kasvanud, sest Eestis on selleks väga head looduslikud eeldused. Karusloomakasvatused aitavad väärindada muidu suures osas kasutult utiliseerimisele minevaid liha- ja kalatööstuse jäätmeid, teatas Põllumajandus-Kaubanduskoda.

„Lisaks sellele, et karusloomakasvatus pakub inimestele maapiirkondades tööd ja annab Eesti majandusele arvestatavat eksporditulu, on karusloomakasvatus põllumajandusharu, mis kasutab ära ka meie liha- ja kalatööstuste mittestandardse ja väheväärtuslikku toidutoorme ning jäätmed,“ selgitas Sõrmus.

Eesti farmides kasvatatakse rebaseid, minke ja tšintšiljasid, kuid võrreldes naaberriikide ja reaalse võimekusega võiks seda teha märksa suuremas mahus. Sõrmuse hinnangul on Eestis terve rida piirkondi, kus just karusloomakasvatus suudaks luua uusi töökohti ja aitaks suurendada Eesti majanduskasvuks vajalikku eksporti.

Sõrmuse hinnangul on sektori edasiseks arenguks vaja riigi selget poliitilist toetust, et tõsta tootjate kindlustunnet tuleviku suhtes.

Äriregistri andmeil tegutseb Eestis 4 mingi- ja rebasefarmi. Maaülikooli uuringust selgub, et Kopenhaageni oksjonil müüs 2015. aastal tšintšiljanahku 42 Eesti farmi. 2015. aastal oli Eesti karusloomakasvatustes kokku ca 44 000 põhikarja looma ja ca 131 000 nahalooma.

Võrreldes 2000. aastaga on põhikarja loomade arv ligi kuus korda kasvanud. Statistikaameti andmeil eksporditi 2014. aastal Eestist karusnahku ligi 12 miljoni ja 2015. aasta esimese 10 kuuga 7,38 miljoni euro väärtuses.