Põllumajanduskoda uue võimaliku turu suhtes skeptiline: piimatoodetele jääb Kanadas kõrge tollimaks ka kaubandusleppega
Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhi Roomet Sõrmuse hinnangul võib Euroopa Liidu ja Kanada vahel sõlmitav vabakaubanduslepe avada meie toidutööstustele küll uusi võimalusi, kuid Venemaale alternatiivseks turuks Kanadat pidada ei julgeks. Just seda võimalust soovitas aga tänases Ärilehe intervjuus kaubanduspeadirektoraadi direktor Signe Ratso. Sõrmus ütleb, et näiteks värskete piimatoodete ekspordiks jäävad püsima ikka ranged Kanadapoolsed tollimaksud, ent Euroopasse saab uue leppe kohaselt Kanada oma piimatooteid tuua vabalt.
Roomet Sõrmuse kommentaar:
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Kanadasse on viimastel aastatel olnud suhteliselt tagasihoidlik. Nt käesoleva aasta kümne kuuga oleme Kanadasse statistikaameti andmetel viinud vaid 5,2 miljoni euro väärtuses toidukaupu.
Kuigi Kanada osakaal põllumajandussaaduste ja toidukaupade koguekspordis on tänavu suurenenud viimaste aastate ca 0,5%-lt 2,2%-le, siis rahalises väärtuses on ekspordi maht Kanadasse püsinud viimase nelja aasta jooksul üsna stabiilselt 4-6 miljoni euro tasemel. Sellest summast omakorda lõviosa moodustab pärm, tagasihoidlikus koguses oleme eksportinud Kanadasse ka õlut. Pärmi eksport on aga seotud kanadalaste omandusse kuuluva Salutaguse Pärmitehasega. Samas pole Eestist viimastel aastatel Kanadasse viidud meie põhilisi ekspordiartikleid nagu näiteks piima- või lihatooteid, väga episoodiline on olnud ka kala eksport.
Usun, et vabakaubanduslepingu sõlmimine Kanadaga on positiivne ja avab uusi võimalusi ka meie toidutööstusettevõtetele, kuid senise suhteliselt tagasihoidliku kaubavahetuse kontekstis ei julgeks Kanadat alternatiivseks turuks Venemaale pidada. Mõned aastad tagasi on Eesti suursaatkond Ottawas pidanud perspektiivseks mahetoodete eksporti Kanadasse.
Eesti ekspordi seisukohalt üldiselt oluliste piimatoodete valdkonnas võimaldab EL-Kanada vabakaubanduslepingu sõlmimine Euroopa Liidu eksportööridel viia Kanadasse impordikvoodi raames järkjärguliselt (kuue aastase üleminekuperioodi järel) täiendavalt tollimaksuvabalt 18 500 tonni peamiselt kõrge kvaliteediga juustu, samuti liberaliseeritakse viie aasta jooksul teatud piimavalkudega kauplemine. Koos senise kvoodiga ulatub kuue aasta pärast EL päritolu juustu kvoot 32 000 tonnini, mis moodustab umbes 4,5% Euroopa Liidu praegusest juustuekspordi mahust. See ekspordikogus pole küll sama suur kui Euroopa Liidu juustu eksport USA-sse või Jaapanisse, kuid siiski tõuseks Kanada Euroopa Liidu jaoks kõige olulisemate importijate hulka. Reaalsed ekspordimahud sõltuvad aga ka impordikvootide administreerimise süsteemist. Vastavalt lepingule peaks ekspordi õiguse saama need ettevõtted, kes kõige tõenäolisemalt seda ka kasutavad.
Euroopa Liit ekspordib umbes 12% oma piimatoodangust. Kanada pole siiski Euroopa Liidu piimatoodete ekspordil kõige olulisemate sihtriikide hulgas. Kanada on EL juustule näiteks tähtsuselt 12. eksporditurg ja sinna viiakse 14 000 tonni juustu aastas. Eksporti on piiranud ka senine impordikvoot.
Teiste piimatoodete eksport Kanadasse on olnud väga kõrgete tollide tõttu marginaalne. Kanada on üks kõige rohkem kaitstud piimatoodete turgusid maailmas ning lepingu kohaselt ei vähendata ka värskete piimatoodete, või, piimapulbrite ja vadakutoodete tollimakse.
Lepingu sõlmimine on üldiselt oluline, et avada Euroopa Liidu toiduainetele täiendavaid kauplemisvõimalusi. See ei pruugi tähendada, et Eesti tootjad hakkaksid ise Kanadasse eksportima, kuid EL ekspordivõimaluste avardamisel võib olla meile ka positiivne kaudne mõju.
Leping annab aga kõikidele Kanada piimatoodetele vaba juurdepääsu Euroopa Liidu turule, mis küll ekspertide hinnangul esialgu ohtu meie tootjatele ei kujuta, sest Kanada toodete hinnad poleks meie turul konkurentsivõimelised, kuid tulevikus võib olukord muutuda.
Teistes sektorites on põllumajanduse seisukohalt avaldatud muret, et Kanada tootjad saavad parema juurdepääsu Euroopa Liidu sea- ja veiseliha turgudele.
