Põllumajandusministeerium soovib sealihale tolle
Kaitseabinõuna soovitakse kehtestada kõigile sealihatoodetele tollimäärad, mis jääksid 20–66 protsendi vahele. Tollid ei hõlmaks sealihast tehtud toodete (vorstid, konservid) importi Eestisse.
“Enne kui esitame tolliettepanekud uuesti valitsusele, soovime teada arvamust eelmiste tagasisaatmise põhjuste kohta,” ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup. Kui valitsus otsustab need rakendada, saab tollile anda kohe nende kehtestamise kohustuse.
“Kui kaitsemeetmeid ei rakendata, siis vaatame, mida saame teha ja kas suudame koguda uusi andmeid olukorra halvenemise kohta. Uueks kaitsemeetmete kehtestamise aluseks saab olla suurenenud import,” lisas Oopkaup.
Põllumajandusministeeriumi andmeil laekuks ajutiste kaitsemeetmete rakendamise tulemusel – kui import oleks samades kogustes ja hindades kui 2002. aastal – riigieelarvesse 200-päevase meetmete rakendumie jooksul 36 miljoni krooni.
Suure tõenäosusega on laekumised riigieelarvesse väiksemad, sest tollide rakendumisel import arvatavasti väheneks.
Kaitsemeetmete rakendamise eesmärk on impordi suurenemisest põhjustatud kahju heastamine ning siseturu tasakaalustamine. Keskmiseks tollimaksuks sealihale kujuneks 30%, mille võrra kallineks ka imporditud sealiha.
Võttes aluseks selle aasta I kvartali keskmise sealiha impordi hinna 16 659 krooni tonn, tõstaks 30%-line tollimaks imporditud sealiha hinna 21 657 kroonini tonni eest. Selline hinnatase parandaks tunduvalt kohaliku tootja konkurentsivõimet.
Tollimaksude rakendamine peaks tõstma ka tarbijahindu.
Kui eeldada, et imporditud sealiha osatähtsus Eesti sisetarbimises moodustab 1/5, tõstaks 30%-line tollimaks sealihale tarbijahinnaindeksit teoreetiliselt kõige enam 0,4%.
