Põllumajandusminister hindab mahetootmist
"Viimaste aastate areng on näidanud, et järjest kasvab vajadus sellise põllumajandustootmissüsteemi järele, mis pakuks lahendusi toiduohutuse, keskkonna, loomade heaolu ja põllumajanduse struktuurse arenguga seotud probleemidele," on öelnud Taani toidu, põllumajanduse ja kalanduse Ritt Bjerregaard alanud konverentsi kokku kutsudes.
Konverentsist "Mahepõllumajanduslik toit ja tootmine - partnerluse poole Euroopas" on osa võtma kutsutud kõik Euroopa põllumajandusministrid, talunike ja mahetootjate organisatsioonide ning Euroopa keskkonnabüroo esindajad. Kopenhaagenis toimuv konverents on jätkuks kaks aastat tagasi Viinis toimunud konverentsile, teatas ETAle põllumajandusministri nõunik Kaja Tullus.
Padari sõnul on mitme Euroopa riigi ministrid rõhutanud, et peavad äärmiselt oluliseks pöörata põllumajanduspoliitikat arendades suurt tähelepanu toiduohutusele ja keskkonnahoiule.
"Eesti on samuti seda meelt, et inimesed vajavad kvaliteetset ja tervislikku toitu, puhast ja korras keskkonda ning et mahepõllumajandus on üks võimalus selle saavutamiseks," ütles Padar. Ta väljendas veendumust, et Eesti praegused ja tulevased mahetootjad on tõsiselt huvitatud koostööst, sest see avab uusi arenguvõimalusi.
Konverentsil kavatsetakse vastu võtta deklaratsioon, et väljendada Euroopa Nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa valitsustele selget ja kindlat soovi käivitada ühtne mahepõllumajanduse edasise arendamise tegevuskava Euroopas.
1. mail jõustus Eestis mahepõllumajanduse seadus, mis annab võimaluse Eesti mahetoodangu pääsuks Euroopa Liidu turule. Seaduse vastuvõtmise tingis vajadus viia mahepõllumajandustoodang vastavusse Euroopa Liidu nõuetega. Seadus reguleerib mahepõllumajandust kui keskkonda säästvat ja looduslikku tasakaalu säilitavat põllumajandussaaduste tootmist ning põllumajandussaaduste ja toodete käitlemist.
Eesti põllumeeste huvi mahetootmise vastu on alates 1999. aastast kasvanud. Taimetoodangu inspektsiooni andmeil suurenes mahepõllumajandusmaa pindala mullu 1999. aastaga võrreldes 2,5 korda.
1999. aastal oli Eestis mahepõllumajanduslikku maad 4000 ha, eelmisel aastal 9872 ha. Põllumajandusministeeriumi andmeil moodustas mahepõllumajanduslik maa eelmisel aastal ühe protsendi kogu kasutusel olevast põllumaast.
Eelmisel aastal anti mahemärgi kasutusluba või maheviljeluse üleminekuperioodi tunnistus 233 tootjale või talule, on teatanud ETAle põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Kai Maran.
Peamiselt on seni kasvatatud Eesti mahetaludes tera- ja kaunvilja.
Ökoloogiliste tehnoloogiate keskuse tegevjuht Merit Mikk on nimetanud mahetootmiseks looduslikul toitaineringlusel, looduslikul tasakaalul põhinevat tootmist, kus kõige olulisem on õige külvikorra sisseseadmine, ka ei kasutata mineraalväetisi ja pestitsiide.
