Põllumees saab oma kindlustusfondi
Kolm aastat tagasi pakkus Ergo ainsa kindlustusseltsina põllumeestele mõnda aega saagikindlustust, kuid ei kindlustanud põua ega liigniiskuse eest. Kuna pakutud teenuse tingimused olid põllumeestele väga ebasoodsad, siis kasutasid kindlustust vaid üksikud.
Tänaseks on Ergo sellisest teenusest loobunud, kuid põllumeestel on vajadus oma saagi kindlustamise järele olemas. Lahendust näevad nii maaelu edendamise sihtasutus kui ka põllumajandus-kaubanduskoda põllumajanduskindlustusfondis.
Taganemistee vajalik
Põlvamaa Mooste valla Metsanurga talu peremees Aare Veetsmann arvas, et põllumehel peaks ikkagi olema taganemistee ja miks mitte ei võiks selleks olla põllumajanduskindlustusfond. Kuid seejuures on tähtsad kindlustustingimused, fondi makstavad summad ei tohiks käia üle jõu. “Enne kui põllumees hakkab fondi raha panema, peavad olema toetuse saamise tingimused lahti seletatud,” ütles Veetsmann.
Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Käärma ütles, et teistes riikides on põllumajanduskindlustus olemas ja riigi osa on selles määrav.
Praegu puudub kindlus kahjude kompenseerimise osas. Kahju tekkimisel algab sageli pikk ja viljatu targutamine. Kahju hüvitamine, kui nii kaugele üldse jõutakse, venib sageli mitme aasta peale.
Käärma meelest oleks õige, et ühe osa vahenditest paigutab kindlustusfondi riik ja teine osa tuleb põllumeestelt maksetena. Seega oleks fondi asutajaks riik, asukohaks sobib kõige paremini Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES).
MES-i juhatuse esimees Raul Rosenberg tõi näite, et kui talunikul on 400 hektarit teravilja hävinud, siis saaks ta fondist miljon krooni hüvitust, tema enda kulud fondimaksetena oleksid aga 60 000 krooni. Raamdokumendid fondi loomiseks esitatakse põllumajandusministeeriumile augusti lõpus ja kui asjaajamine edeneb kiirelt, võiks fond tööd alustada juba järgmise aasta mais. Rosenberg peab tõenäolisemaks tähtajaks siiski 2008. aasta kevadet.
