Samuti on sanktsioonide ettekäändel langetatud kokkulepitud hindu, märgivad põllumajandus-kaubanduskoda ja põllumeeste keskliit oma ühises teates.

Eesti põllumeeste keskliit ja Eesti põllumajandus-kaubanduskoda kutsuvad valitsust üles kiiresti otsima lahendusi Venemaa impordikeelu tõttu surve alla sattunud Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete olukorra leevendamiseks.

Venemaa impordipiirangutel on laiem mõju Euroopa Liidu põllumajandusturgudele, mida tuleb põllumeeste sõnul hinnata erinevate põllumajandussektorit tabanud negatiivsete asjaolude kontekstis.

Põllumehed toovad oma teates näiteid, kuidas põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad on olnud juba enne sanktsioonide kehtestamist surve all: teravilja hinnad on langenud teist aastat järjest, toorpiima kokkuostuhinnad on langenud alates käesoleva aasta kevadest.
Sealihatootjatele tekitab Aafrika seakatku leviku oht lisakulusid, kauplemispiiranguid ja täiendavaid riske.

Tänavu saavad nii piimatootjad kui veise- ja teraviljakasvatajad põllumeeste hinnangul kuni 40 protsenti vähem otsetoetusi, kuna riigieelarves pole vahendeid täiendavate üleminekutoetuste maksmiseks. Aasta alguses otsustas valitsus vähendada ka maaelu arengukava kaasfinantseerimist.

„Kui toidutoorme hinnad langevad, siis satuvad kõige suurema löögi alla esmatootjad põllumehed. Põllumajandussektori olukord on juba enne Venemaa impordipiirangute teatavaks saamist halvenenud. Euroopa Komisjoni ülevaate kohaselt toimus just Eesti põllumajandussektoris möödunud aastal kõige kiirem sissetulekute vähenemine. Kui Euroopa Liidus keskmiselt vähenesid põllumajanduse sissetulekud töötaja kohta 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 1,3 protsenti, siis Eestis oli langus koguni 17,4 protsenti,“ ütles põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu.

„Venemaa piirangute tõttu on häiritud tavapärased tarnekanalid ja paljude ELi liikmesriikide tootjad otsivad uusi turge. Kui Venemaa turule samas mahus alternatiivseid turge ei suudeta leida, siis on oht, et niinimetatud „ülejäägid“ jõuavad tootmiskuludest madalama hinnaga Eesti turule ning suruvad konkurentsist välja kohaliku toidukauba ja –toorme,“ lisas põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Kokkuvõttes leiavad põllumehed, et Eesti põllumajandus- ja toidutootjate sissetulekud on väga tõsise surve all ja riik peaks rakendama meetmeid tekkinud olukorra leevendamiseks.

ELi uutel liikmesriikidel on õigus lisaks eurorahale riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada, et kompenseerida meie põllumeeste väiksemaid toetustasemeid, võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega, märgivad põllumehed oma ühises teates.

Käesoleval aastal on Eestil lubatud oma põllumajandustootjaid täiendavalt toetada 24,5 miljoni euro ulatuses ja tuleval aastal 23 miljoni euroga. Sellel aastal vajalikud vahendeid riigieelarves puuduvad ja ka tuleva aasta suhtes on poliitikud olnud pessimistlikud.

Eesti põllumeeste keskliit ja põllumajandus-kaubanduskoda leiavad, et vaatamata pingelisele riigieelarvele ei tohi valitsus Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime arvelt enam kokku hoida ning valitsus ja riigikogu peavad leidma võimalused tuleva aasta riigieelarvest põllumajanduse üleminekutoetuste täies ulatuses maksmiseks, et leevendada Venemaa impordikeelu negatiivseid mõjusid.

Vastasel korral on tõsiselt ohus kodumaise põllumajandus- ja toidusektori jätkusuutlikkus ja paljud töökohad. Lisatoetuste maksmine pole tekkinud olukorras mitte valitsuse võimalus, vaid kohustus, et aidata ettevõtetel üle saada ajutistest raskustest, tagada põllumajandussektori stabiilne areng ning konkurentsivõime EL ühisturul, leiavad põllumehed.

Eesti põllumeeste keskliit ja põllumajandus-kaubanduskoda kutsuvad kõiki eestimaalasi üles eelistama kodumaiseid toiduaineid, et üheskoos leevendada Venemaa sanktsioonide mõju kohalikule toidutootmisele, sellega seotud tööhõivele ja majandusele laiemalt.