Eesti Maaviljeluse Instituudi direktori Heino Lõivukese ootuste kohaselt peaksid põllumehed tänavu igalt hektarilt salve saama umbes kaks tonni teravilja. See oleks tema sõnul saavutus, milleni taasiseseisvunud Eesti maaharijad pole seni ühelgi aastal küündinud. Möödunud ikaldusaasta keskmiseks teraviljanoosiks ühelt hektarilt oli Lõivukese andmetel ligi 1,5 tonni.

Lõivukesega on oodatava viljasaagi osas ühel nõul ka põllumajandusministeeriumi taimekasvatusbüroo eksperdid, kelle prognooside kohaselt peaks teravilja kogusaak tänavu küündima umbes 650 000 tonnini.

Ühistu Eesti Teravili nõukogu esimees Raul Rosenberg lausus, et tema nägemuse kohaselt peaksid oma põldudelt suurimad viljasaagid saama Kesk- ja Lõuna-Eesti ning Lääne-Virumaa põllumehed.

Vedamine soodsa ilmaga külvi ajal on ka võtmeks mõistmisel, miks põldurite viljasaagid võivad erinevaks kujuneda, rääkis Rosenberg. «Need, kes olid õiged mehed ja panid vilja õigel ajal maha, jäid omadega kuivale, sest vahepeal oli väga pikalt kuiva ilma,» seletas ta. «Vedas neil, kes külvasid suhteliselt hilja, mai keskel või lõpus.»