Põllumehed: riik toetagu meid, mitte mõisu

Eesti Põllumeeste Keskliit leiab, et põllumajanduse päästmiseks peaks riik maaelu arengukavas ette nähtud toetused suunama õigesse kohta.

Tegevpõllumeestele on juba ammugi selge, et efektiivselt suudavad toota suuremad ettevõtted ja talud, teatab põllumeeste liit.

Valdav enamus riigikontrolli auditis märgitud 30% tootjatest, kes 2013. a on loodetavalt konkurentsivõimelised, on meie keskliitu kuuluvate maakonnaorganisatsioonide liikmed.

Nende ettevõtete konkurentsivõimelisus on saavutatud tubli töö ja Euroopa Liidu toetuste abiga. Riigikontrolli konkurentsivõimelisuse prognoos võib osutuda aga veelgi väiksemaks, kui piiratakse nende potentsiaalsete konkurentsivõimeliste ettevõtete ligipääsu investeeringutoetustele.

Maaelu arengukavas sisalduvad maaelu mitmekesistamise vahendid tuleb eelkõige suunata nende maaettevõtjate toetamiseks, kellel puudub võimalus oma talu või ettevõtte suurendamiseks ning kes seetõttu peavad ümber orienteeruma teistele tegevusaladele, mitte kasutada seda raha aga näiteks mõisahoonete renoveerimiseks.

Konkurentsivõime tugevdamiseks põllumajanduses peab riik looma põllumajandustootmist soosiva majanduskeskkonna ning lahendama meie liidu poolt juba ammu tõstatatud probleemid, millest tähtsamad on arengukava meetmete Eestipoolne kaasfinantseerimine maksimaalsel EL poolt lubatud määral, saagikindlustussüsteemi ellukutsumine ja eridiiselkütuse aktsiisipoliitika muutmine, mis põhineks kõikide teiste ühenduse liikmesriikide tavadel, kus põllumajanduses kasutatavat kütust maksustatakse Euroopa Liidu poolt lubatud minimaalmääras või kompenseeritakse see põllumeestele.

Nende meetmete rakendamine aitaks vähendada investeeringuvajakut põllumajanduses, mis riigikontrolli hinnangul on 9 miljardit krooni ja leevendada tõsiasja, et põllumajandustoetused uutes ühenduse liikmesriikides on kuni kümme korda väiksemad kui vanades riikides ning need ei võrdsustu mitte kunagi.