Põllumehed selgitavad europarlamendis vajadust suuremate toetuste järele

 (3)
Põllumehed selgitavad europarlamendis vajadust suuremate toetuste järele
Foto: Andres Putting

Täna kell 15.30-17.30 toimub Brüsselis Euroopa Parlamendis Balti riikide põllumajandustoetuste teemal kuulamine, mille käigus teeb Eesti esindajana ettekande Eesti Maaülikooli teadur Ants-Hannes Viira.

Viira selgitab oma sõnavõtus Balti riikide põllumajandustootmise eripära, mis on tekkinud keerulisest üleminekuajast 1990ndatel aastatel, teatas põllumajandus-kaubanduskoda.

Ettekandes märgitakse, et 1990ndatel aastatel Balti riikides toimunud põllumajandustootmise drastiline langus on Eesti, Läti ja Leedu madalate põllumajandustoetuste peamine põhjus.

Seejuures on oluline, et Baltimaade põllumajandustoodangu maht kukkus märkimisväärselt kiiremini kui teistes post-kommunistlikes ELi liikmesriikides.

„Kuigi põllumajandustoetused on praeguseks tootmisest lahti seotud ning need ei tohiks teoreetiliselt moonutada turukonkurentsi, siis tegelikult on seos otsetoetuste taseme ja tootmises kasutatavate sisendite vahel olemas. See omakorda mõjutab põllumajandusettevõtete tootlikkust ja sektori konkurentsivõimet. Balti riikide otsetoetuste madal tase võrreldes teiste liikmesriikidega ei lase avalduda meie põllumajandustootmise tegelikul konkurentsivõimel,“ selgitab Viira ettekandes.

Viira kritiseerib ettekandes praegust otsetoetuste süsteemi. „Kuigi toetuste üheks eesmärgiks on stabiliseerida põllumajandustootjate sissetulekuid, siis nende suurus tegelikult ei sõltu sissetuleku tasemest. Tänased toetuste tasemed lähtuvad valdavalt enne 1992. aasta MacSharry reformi rakendatud hinnapoliitikast. Otsetoetuste eesmärgid on vahepeal muutunud, mistõttu tuleks muuta ka nende eelarve aluseks olevaid põhimõtteid,“ ütleb Viira.

Balti põllumajandusorganisatsioonid on aktiivselt jätkamas tegevust, et taotleda oma põllumajandustootjate konkurentsitingimuste ühtlustamist teiste ELi liikmesriikide tootjatega. 13. septembril toimus Balti põllumajandusorganisatsioonide nõupidamine Leedus, millel arutati Brüsseli suunalise tegevuse edasist koordineerimist.

„Nii Eesti, Läti kui Leedu põllumajandusorganisatsioonide juhid kinnitasid, et Balti ühtsuse säilitamine ühise põllumajanduspoliitika tulevikuaruteludes on väga oluline. Leppisime kohtumisel kokku, et kolme riigi tootjad võtavad sügisel ette ühiseid aktsioone, et selgitada avalikkusele ja riigijuhtidele Baltimaade tootjate ebavõrdset olukorda. Balti põllumajandusorganisatsioonid on aktiivselt kaasatud täna europarlamendis toimuva kuulamise korraldamisse. Avalikud aktsioonid peaksid kulmineerima 22. novembril, mil toimub erakorraline Euroopa Ülemkogu ühenduse eelarvekava 2014-2020 arutamiseks,“ selgitas põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Balti riikide põllumajandustootjate esindajad on jätkanud kohtumisi teiste liikmesriikide esindajatega. Juuni lõpus toimus viljakas kohtumine Iirimaa põllumeeste liidu juhtidega, septembri alguses selgitasime oma positsioone Prantsusmaa põllumajandusorganisatsioonide juhtidele. Homme toimub kohtumine Belgia põllumeeste esindajatega.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare